Konverentsil Pattayas - 2

28.10 pärastlõunal läks asi siin põnevamaks --- toimus nn kultuuriõhtu. Sõitsime 10 bussiga hotelli juurest ühe suure teartrikompleksi juurde. Seal kõigepealt tehti üks pilt (pärast selgus, et 4 tunni pärast välja tulles olid taldrikud meie piltidega, millele oli muidugi raske vastu seista, et mitte ära osta). Siis kohe piletikontrollist läbi (piletid muidugi kingiti meile). Siis olid kaks elevanti põlvili, pakuti võimalust elevandi põlvele istuda ja pilti teha. Küsisi, kas kui teha mu aparaadiga on see tasuta, daam vastas --- jah ilma rahata. Kaks korda küsisin, kuigi ta käes oli silt "üks pilt 40 bahti". Lasin teha pildid (2 pilti), üks elevant järas oma londiga mind kogu aeg. Kui pildid tehtud tuldi kohe raha küsima ---- jäin endale kindlaks, ütlesin, et küsisin kaks korda kas see on tasuta, te ütlesite on tasuta ja nüüd tuleb kokkuleppest kinni pidada. No sain sealt minema. Astusime teatrisse ---- meeletult võimas vaade! Nii kui Kremli Kongresside Palee! Tuled läksid maha ja algas super show! Terve Tai ajalugu mängiti maha! Korduvalt kõndisid 6 päris elevanti laval ja ridade vahel (eriti oli põnev vaadata elevantide poolt maha mängitud sõda!), daamid lendasid õhus, laserid tegid efekte. Oli tunne olla kui olümpiamängude avatseremoonial. Vägev!!! Peale seda taas niiskesse palavasse kuuma Tai õhtusse ja kõrvalruumis said kõik 500 meie konverentsi delegaati õhtusöögi, mis oli taas võimas! Ilus õhtu oli! Õhtul olin pikka aega koos Toliku ja Nadjaga, lõpuks Tolikuga veel ühes baaris arutasime mitmeid kirikuelu küsimusi.
29. oktoobri hommmikul sõin hommikust kell 8 ja siis (olles väga väsinud eelmisest päevast) läksin voodisse tagasi ja magasin 4 tundi, käisin dusshi all ja jälle söömaminek - lõunasöök. Ja siis järgnes Ülemaailmse Alliansi nn business meeting. Selle avas Rudolf Westerheide (kes on ühe korra isegi Harkujärve kirikus jutlustanud mõned aastad tagasi!) Saksamaalt väga põneva ja huvitava vaimuliku sissejuhatusega. Järgnesid aruanded ja sõnavõtud. Küsimused erinevatelt inimestelt. Erinevad kultuurid, erinevad lähenemisviisid. Siis tuli finantsaruanne. Väga segane ja väga üldine ---- graafikute kujul seinale näidatud, numbrid loeti lihtsalt kiiresti ette. Segadus -- mingeid numbreid polnud! Võeti teatavaks aruanne, oodatakse numbreid. Väikesed (või suured?) solvumised. Isegi international director läks närvi! Üks filipiini piiskop tegi kõikides küsimustes ettepanekud --- näitas ka vead ette.Läks väga põnevaks! Peadirektor Geoff Tunnicliffe läks päris närvi. Asi läheb ikka närvilisemaks! Lõpuks ikka suruti see Jordaania tüdruk läbi Rahvusvahelisse Nõukogusse. Siis läks asi rahulikumaks. Erinevate dokumentide vastuvõtmine toimub juba päris rahulikumas õhkkonnas. Kuigi mõned teravad momendid kerkisid veel. Otsus saata Billy Grahami 90 juubeliks sõnum. See läks muidugi kiiresti läbi. Järgmine peaassamblee --- veel teadmata, ilmselt Aafrikas.
Peale õhtusööki taas plenaaristung koos international director'i ettekandega. Siis algas suur tänamine ja kingituste edasiandmine.
30. oktoobri hommik - assamblee viimane päev. Peale hommikusööki jälle hommikune istung nn elutoas, suhteliselt igav diskussioon. Delegaadid haigutavad ja läpakatega teevad mingeid "oma asju". Lõpetati palvega ja saadeti kõik teele.
Õhtul sai veel juttyu vesteldud. Vaieldud Usbekistani jne delegaatidega, kes kõik oma esimese keelena vene keelt (lisades juurde: internatsionaalne rahvastevaheline keel!) näevad ja siis alles usbeki või kasahhi keelt, kes sovjeti termineid tarvitasid jne. Öö veel hotellis ja hommikul lennujaama, kus ees 10 tundi lennukis Helsingisse, siis paar tundi ootamist ja õhtul kell 21.00 juba külmas Tallinnas tagasi. Tänu Jumalale Ta abi ning imelise reisi kordamineku eest!

Konverentsil Pattayas

Teekond Ülemaailmse Evangeelse Alliansi peaasambleele Pattayas Tais ei olnud päris lihtne. Teekonna algus Tallinn-Helsinki läks suhteliselt sujuvalt. Aga Helsingis Bangkoki lennukisse asudes sain aru, kui suure vea olin oma "parima koha" valimisega teinud. Et saada rohkem jalaruumi 10 tunnilisele lennule Helsinki-Bangkok, valisin aisle koha exit ritta --- rohkem jalaruumi. Probleem selgus, kui mu kõrvale tuli mees (rääkis ainult soome keelt), kes oli kolm korda suurem kui mina ja kes ilmselt oli ka nö suuremat kohta otsinud. Nüüd polnud mul seda ruumigi mis minimaalselt vaja! Kas seisan terve sõiduaja püsti? Lennuk oli täis, stjuuardessid otsisid mulle küll vahetuse, kuid seal oli ka väga kitsas. Lõpuks läksin ise ja vahetasin end Soome alliansi juhi Timo Keskitalo kõrvale (kõhna mees!), et siis lõpuks nö normaalsem olukord saada. Lennu ajal magasin vist päris palju, sest kuidagi kiirelt läks see aeg. Ilmselt 2 - 4 tundi magasin kindlasti. Bangkokis oldi meil vastas ja vaatamata tai inimeste inglise keele aktsendi raskusele ---vahepeal tundub, et see polegi inglise keel, saime 2h autosõidu järel Pattayasse, kus hotelli sisse registreerimine ja siis oma tuppa. See hotell on tegelikult nö keskmise tasemega --- mitte nii luks kui olin siin 4 aastat tagasi. Toakaaslaseks on Malta baptistide juht Edward. Avaõhtul oli mitmeid tervitusi Tai riigi ja linna esindajatelt jne. Ilm on pilves ja sajab (kuigi 30 kraadi sooja).
Pühapäeval oli armulaud (communion) küll kavas, kuid kuna kõik istuvad saalis laudade ümber kogu aja (10 in ühe laua ümber), siis oli laudadele pandud taldrik oblaadidega ja taldrik pisikeste armulauatopsidega. Räägiti Ladina-Ameerika eri riikide delegaatide poolt, kuidas 100 aastat tagasi evangeelium Ladina-Ameerikase jõudis (??) ja siis öeldi, et pakume üksteisele oblaade ja topsikuid ja sööme ja joome seda. Selleks ajaks olin juba ukse juures ja kahjuks sellel tseremoonial ei osalenud. Meeldiv oli aga hommikuse sõnumi esitaja - Toronto Rahvaste koguduse (4000 liiget) pastori dr Price´i jutlus, mis oli tõesti hea.
Peale pühapäeva on esmaspäeval nende ridade kirjutamise ajal ettekanded --- erinevatel teemadel. Väga lähedastest inimestest on hea kohata Tolikut koos naisega Kiievist. Ta tegeleb oma kirikusüsteemis kirikuehitusega, mis on tegelikult suur spordikompleks + hotell + saal kirikuteenistuste jaoks. Multimiljoniline projekt Kiievis!
Pattaya konverentsil on väga silmatorkavalt suur osa naistel --- sessioonide juhtidena jne. Üks suur väljapanek kõneleb organisatsioonist --- piibellik võrdsus ---- ilmselt on see evangelikaalide variant liberaalide naisfeminismist. Ka esmaspäevast praegust sessiooni juhib üks kena daam Kanadast. Praegu (27.10) trükin seda teksti --- laval on nahast tugitoolid, intervjueeritakse inimesi. Lava -- "elutuba", saal "kohvik". Kas on see innovatiivne? Ei oska öelda. Igatahes praegusel hetkel suur osa delegaate küll igavleb seda "elutoa" diskussiooni jälgides.
Jätkus nn World Cafe stiilis gruppide tegevus aruteludega ümber laudade.
Õhtupoole järgnesid ettekanded ja taas õhtusöök ning õhtune sessioon, mille järel kõikidele delegaatidele lisaks eelmisel õhtul kingitud sallile Tai Alliansi poolt kingiti veel kott korvpallidega - kõikidele 500 delegaadile. Samuti vahetasime koos oma toakaaslasega tuba --- kuna jätkuvalt dusshi all käimise ajal jooksis vesi põrandale. Nüüd oleme uues toas --- ja kõik on selles osas OK. Täna hommikul (28.10) hommikul jätkus konverents hommikuse sessiooniga vaesuse teemadel. Millegipärast on nüüd pikka aega sessioonide ja plenaaristungite juhid kõik naised olnud, eile oli juttu, et pole vaja naistetööd, siis peaks ju meestetöö ka olema --- vaid naised peaksid "piibellikus võrdsuses" koos meestega olema.

FEET konverentsil Berliinis - II

Pühapäeva hommik. Kirikukellad helisevad päris pikalt ja päris kõvasti. Hommikusöögi järel lahkub kogu seltskond Berliini -- kirikusse ja vaatamisväärsustega tutvuma. Mina ootasin ära isa Dennis Santiago, et minna Karismaatilise Episkopaalkiriku teenistusele. Sõitsime Püha Eduardi katoliku kirikusse, mida siinnne CEC kogudus kasutab. Kena missa oli! Peale missat veel osadussööma-aeg kõrvalhoones kohaliku koguduse inimeste ning missal olnud isa Manfred von Beineniga. Siis läksime kolme preestriga koos Berliini kesklinna veidi vaatama (ühes vägevas kelderkohvikus sai oldud mõnda aega), siis vaatasime linnas taas ringi, eriti Potsdami platsil, mis on täis ehitatud võrratult ilusaid uusi kõrghooneid. Siis sõime lõunat ühes toredas restoranis ning isa Dennis tõi mind taas ära konverentsikeskusesse Woltersdorfis.
Esmaspäev 25.08 algas hommikupalvusega, mida viisid läbi kolm daami. Järgnes hommikusöök ja siis vaimulik sisejuhatus "Magnificat´i" alusel. Järgnes professor Pierre Berthoud´i (Aix-en-Provence, Prantsusmaa) ettekanne "Spiritualiteedi mõistmisest". Kahjuks jälle üks igav ettekanne! Midagi pole parata. Pärast kohvipausi oli diskussioon, mis veidi põnevam. Ikka on see kokkutulek suuremas osas kalvinistide ja baptistide rida --- sorry, kuid mina ei kuulu kummassegi seltskonda! Lõunasöögi ajal oli selle eest aga väga põnev vestlus ühe praktilise teoloogia professoriga Stavangeri Misjoni- ja Teoloogiakoolist. Pealelõunane ettekanne dr Ian Randalli poolt (Ühendkuningriik) oli küllalt põnev - "Evangelikaalse spiritualiteedi taasavastamine". Siis järgnes õhtusöök ja FEET'i nö aastakoosolek, kus mul paluti alguspalve teha. Uueks esimeheks (2008-2014) valiti prof dr Pierre Berthoud, taas üks prantslane. Sellega päev lõppeski. Peale seda oli tükk aega mitmest paigast tulevat lärmi kuulda. Kuidagi ägedaks läks koosolemine -- mõned nõupidamisruumid muutusid kui pub´ideks, peamiselt saksa kommete kohaselt joodi õlut. Ilmselt küllaltki lõbus oli neil seal koos olla. Mõned jõid ka veini. Mina ikka klassikaliselt --- kokakoolat.....
26.08. Hommikusöök ja siis asjad toast välja. Nii et varane check-out, kui kirikukeskuse puhul nii öelda võiks. Hommikune vaimulik osa ja viimased loengud enne konverentsi lõppu. Kuigi ettekande katoliku spiritualiteedist pidi tegema Praha kardinal Miroslav Vlk, tervislikel põhjustel ta seda ei saanud teha, haiglast saatis videotervituse. Ettekande tegi Praha lähistel asuva karmeliitide ordu ülem, isa dr Pavel Vojech Kohut. Ilus ettekanne oli! Ainus probleem -- kohutavalt veniv ja kohutavalt pikk. Tundus, et lõppu ei tulegi. Karmeliidi munk muudkui rääkis ja rääkis ja rääkis..... Sellele järgnes kohvipaus ja siis arutelu. Lühike arutelu. Mõned küsimused. Isegi katoliiklased ei ole kohustatud Neitsi Maarjat eriliselt austama --- see on küll võimalus, mida paljud teevad, kuid see pole kohustuslik. Neitsi Maarja austus on sama kui teiste pühade austus, Neitsi Maarja pole mitte latreia --- see on ainult Jumala poole. Siis toimus kokkuvõte tervest konverentsist - dr Lalleman ja dr Cerny. Tsiteeriti mitmeid inimesi, kes olid kommenteerinud antud konverentsi tulemusi. Kuidas mõista evangelikaalset spiritualiteeti ja kuidas seda ellu viia? Lõpupalve dr Cerny poolt ja lõunasöök ning konverents läbi oligi. Tagasiteekond Eestisse kulges ilma komplikatsioonideta.

FEET konverentsil Berliinis - I

Iga 2 aasta järgi toimub konverents, kus tulevad kokku Euroopa Evangelikaalsete Teoloogide Föderatsiooni (FEET) liikmed. Seekordne teekond 22. augustil 2008 Berliini konverentsile oli küllalt kummaline. Lennu esimene osa - Tallinn-Riia läks ilusti. Riias läksime lennukisse, istusime seal 2 tundi (!!), kui stjuuardessid ja stjuuardid jooksid edasi-tagasi ja lugesid inimesi ja kontrollisid nimekirju. Esimest korda olin Baltic Air pardal, ilmselt püüan seda vältida nüüd. Lätlastel on saja piires lugemisega ikka probleeme! Lubati siis lennul Berliini ilma rahata süüa-juua anda. Pettus puha! Lubati vett, kohvi ja teed ilma rahata. Võtsin siis koos rahaga lasanja --- kiiresti tuli süüa, sest kohe algas maandumine --- kole aeglane teenindus! Jube lennuliin Baltic Air! Lennujaamas oli vastas Berliini CEC preester isa Dennis Santiago, kelle autoga ekslesime kaua, kuid jõudsime siiski Woltersdorfi kohale 4 tunni hilinemisega (sellest muidugi üle 3 tunni läks Baltic Air´i arvele!). Õhtusöögi sain Woltersdorfi kristlikus keskuses hilinemisega ja esimese ettekande ajal korraldasin veel oma asju seal. Esimese ettekande järgi toimunud diskussiooniks oli juba kõik OK. Kuigi olin veidi higine, sain teiste osalistega kaasa elada arutlusele. Kuna lennukis ei jõudnud mulle antud veinipudelt juua (algas maandumine!), siis jõin selle enne magamaminekut ära. Igatahes puhkasin päris hästi!
Teine päev (23.08) algas hommikusöögiga ja meeldivate vestlustega. Siis vaimulik algus ühe daami poolt - Londoni Spurgeoni kolledzi õppejõud - dr Hetty Lalleman. Päris heal tasemel vaimulik mõtisklus! Siis tuli prof Gert Kwakkeli (Holland) ettekanne kristlikust spiritualiteedist Piiblis. Igav oleks vast parim iseloomustus -- VT õppejõud tõi esile küll terve rea fakte ja jutustas ümber VT lugusid + UT-st Peetruse loo ka, aga mis oli point? Saime kohvipausi järel osalejate nimekirja - 57 inimest. Norra, Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Slovakkia, USA, Tsehhi Vabariik, Ühendkuningriik, Holland, Bulgaaria, Eesti, Itaalia, Sveits, Ruanda. Kokku 1 Aafrika riik + USA + 12 Euroopa riiki. Peale arutelu oli lõunasöök, kus toimus päris huvitav kõnelus mul ühe USA misjonäriga. Siis jälle "mängisin" oma arvutiga, et WIFI tööle saada. Kõikide abiliste jõud ütles üles.... ei midagi. Ja siis .... täiesti iseenesest sain netiühenduse! Imelik. Väga imelik on see. Pärastlõunal pidas pika ettekande evangelikaalse spiritualiteedi alustest Sileesia Evangeelse Kiriku piiskop dr Stanislaw Pietak Tsehhi Vabariigist. Kahjuks oli ka see pikk ja igav ettekanne. Peale ettekannet oli taas diskussioon --- ja jällegi põnevam kui ettekanne ise. Järgnes õhtusöök, millele omakorda järgnesid õpikojad erinevatel teemadel. Kuna olin küllalt väsinud, siis neil ei osalenud. Hilisõhtul kõnelen veel telefonitsi kanoonik Bernd Niemeyeriga Saksamaa Karismaatilise Episkopaalkiriku praegusest situatsioonist.

Konvendil Orlandos: päev 8

Peale ärkamist pakkisin oma asju, maksin hotelli arve ära ja käisime koos piiskop Elmer Belmonte'ga hommikust söömas üle tee restoranis. Siis ootasin, et isa Scott Davidson mulle kell 11.00 järele tuleks, et mind lennujaama viia. Samal ajal tuli ka lennujaama kaasa piiskop Belmonte, kellega koos isa Scott edasi sõitis --- nii et mõlemad ütlesid mulle kaasa parimad reisisoovid. Asusin siis kell 16.00 22 tunnilisele teekonnale, kus ma lõpuks Orlando kuumusest Tallinna jahedusse olen jõudnud. Võib olla peaks siia kirjutama juba Orlando konvendi 9 päev, aga teel üle Atlandi ookeani esimest filmi küll vaatasin - aga teist mitte. Teisest filmist ei mäleta midagi, kuigi esimese filmi --- Narnia lugude Caspari seiklused said vaadatud. Mõned tunnid veel ja Estonian Air tõi mind jahedasse Tallinna. Tänu Jumalale, et reis ilusti korda läks!

Konvendil Orlandos: päev 7

Täna ärkasin hilja, kõigepealt üks ujumine sillerdavas basseinis ja siis hommikusöök. Nüüd puhkan lihtsalt niisama, ilmselt saab tänasel päeval veel korduvalt ujuda. See päev on nn mitte-midagi-erilist tegemise päev. Ei taha kuhugi eriti minna. Puhkan siin kohapeal. Homme juba kell 11 asume hotellist minekule. Nii et naudin veel selle Wyndham Resort hotelli võlusid. Enamik konvendi inimesi on juba läinud, väga harva näeb veel mõnda tuttavat. Nt basseini ujuma minnes sattusin täna kokku piiskop Elmer Belmonte'ga. Ongi täna nö basseini päev. Taas olen ujumast tulnud, taas mõnus tunne. Lõunasöök (või varane õhtusöök) oli mul täna üle tee "McDonalds'is". Siis helistas piiskop Elmer Belmonte, saime kokku, näitasin talle ühte Eesti TV teenistust Harkujärve kirikust. Pärast seda käisime ühes ameerika restoranis ühiselt õhtust söömas.

Konvendil Orlandos: päev 6

Pühapäev. Peale hommikusööki sõidutab Michelle Davidson (piiskop Frank Costantino tütar) meid Orlando Püha Dismase katedraali. Seal toimunud missal jutlustas piiskop Ricardo Alcaraz Filipiinidelt, kaasa teenisid piiskop Prakash Yuhanna (Pakistan) ja EKEK peavikaar. Osalesid piiskop Elmer Belmonte (Madriid), dekaan Ariel Santos (Manila, Flipiinid) ja paljud teised. Teenistusel oli umbes 130 inimest. Peale jutlust andis ligi 10 inimest oma elu üle Jumalale, palvetasime tervise pärast --- peaegu pool kogudust tuli ette. See kogudus on paigaks, kus rehabilitatsioonikeskuse mehed käivad ja vanglast tulnud jne. Seetõttu ei teinud ma rahvast ühtki pilti -- muide saalis oli 6 inimest päris vangiriietuses. Peale missat läksime koos ühte restorani lõunatama ja peale seda veel võttis Michelle piiskop Belmonte ja minu kaasa väikesele shopping tuurile. Pärastpoole olin pikka aega basseinis ja mullivannis. Järgnevalt oli pikem oluline vestlus võimalikust koostööst Euroopa tasandil erinevate ICCEC koguduste vahel piiskop Elmer Belmonte´ga. Loodame, et sellest vestlusest olulised asjad on sündimas!

Konvendil Orlandos: päev 5

Hommikul ärkasin ja läksin kohe ujuma. Ka mullivannis oli tore varahommikul vabas õhus olla. Hommikusöök, heade soovide edastamine kõikidele kes on ja olid ära sõitmas juba. Vestlus piiskop Elmer Belmonte´ga (Madriid, Hispaania). Need hetked on siiani olnud olulised sidemete jätkamises. Tore oli ka Birgittaga skype´i vahendusel rääkida ja saatsin talle mõned pildid siinsest elust-olust. Siis tegi üks härrasmees mulle üllatuse --- pakkus end autojuhiks, tal oli üüriauto (olime kunagi koos Saksamaa konvendil). No mis siis ikka, läksime Disneyworldi. Ta tegi välja. Sõitsime sinna, kõigepealt siis monorelssrongiga Magic Kingdom parki. Käisime umbes kolmveerandi sellest läbi, tegin üle 200 foto (kokku mul neid tehtud juba 740). Mis see Disneyworld siis on? Kahesugused muljed. Kuna olime enne nn teemaparkides USA-s elades käinud, siis midagi nii vapustavat ei olnud. Teatud asjad olid muidugi põnevad --- kuidas karurobotid olid pandud country - muusikat esitama või siis Kariibi mere piraatide vaatemäng, kus sõitsime läbi pimedate maa-aluste käikude paatidega. Samas --- nö vapustavat kogemust ei saanudki. No vähemalt olen seal ära käinud! Jalad hakkasid pikast käimisest valutama, ligi 40 kraadine palavus ja 100 % niiskust pole ka mitte kerge asi! Pärast väikest puhkust hotellitoas läksime üheskoos "Pizza Hut'i" sööma --- vanad USA ajad tulid meelde!

Konvendil Orlandos: päev 4 teine osa

Nüüd on konvent siis läbi! Tänaõhtune lõpumissa oli tõesti väga võimas!Ja taas (pean küll end kordama), jutlus, mille patriarh pidas, oli ka väga-väga hea! Armulauateenistuses assisteerisid lõpumissal patriarhi kõrval Aafrika piiskopid, kes muide teenistuse ajal üheskoos altari ees ka kaks laulu suaheeli keeles laulsid. Põnev oli pisikeste laste teenimine lektsionaariumi lugemiste vahel. Peale missat nagu ikka läksin basseini ja kella 23 - 24 ujusil basseinis, vahepeal kuumas mullivannis olles. See on nii imeline, olla mullivannis --- tume taevas, lambid põlevad kõikjal ümberringi. Järgmine ülemaailmne konvent on 4 aasta pärast --- 2012 Madriidis Hispaanias. Jällekohtumiseni!

Konvendil Orlandos: päev 5

Konvendi viimane päev algas hommikuse suhteliselt hilise ärkamisega - 8.15 ärkasin ilma kellata. Hommikusöögil sattusin kokku diakon Thomas Abbott´iga ja ta abikaasaga, kelle kodus me 1996.a. Jacksonville´i I konvendi ajal peatusime. Hommikupalvusel -- mida juhatas kanoonik Mark Pearson --- kandis ta ilusti minu doktorikraed. Dr Chan´i ettekanne läks veel paremaks kui eile, tõesti suurepärane esitus! Hiljem oli võimalus ta endaga ka mõtteid vahetada. Kohtumised misjonidirektor isa Scott Howardiga. Aafrika piiskopid tulevad ja räägivad ---üks Keenia piiskop teeb selgeks mulle, et "Dr" on suahiili keeles ""dakitari", nii et Dakitari Ritsbek on siin kirjutamas. Ostsin ilusa taskuformaadis nahkköites piibli, mida reisil särgitaskusse mahutada, aafriklaste jaoks tehtuna odavam, 20 dollarit, mulle tegi hr müüja peale pikemat vestlust hinna-alanduse -- 18 dollarit, lõpeks ütles, "oh anna 15". Nii et 15 dollariga taoline väärt Piibel! Kohtusin mitmete koguduste preestritega, noorteorganisatsiooni esindajad andsid kingitused mu tütardele. Kell 14.00 olin Aafrika piiskoppide õpikojas, päris põnev oli. Kell 16.15 õnnestus minulgi sõna võtta järgmise aasta Eesti misjonit tutvustades. Ja siis olin patriarhi vastuvõtul Kirde piiskopkonna, Briti saarte, Kanada ja Eesti vaimulikele. Sealt hotellituppa tulles nägin rõõmsaid Aafrika piiskoppe, kes kõik oli patriarhilt kingituseks laptopid saanud! Tasus konvendile ikka Aafrikast tulla! Kell 19.00 algab lõpumissa, kus tahaks ka ornaadis olla.

Konvendil Orlandos: päev 4 teine osa

Konvendi teine päev läks ilusti. Õhtumissa ajal olin mitte ornaadis, käisin ringi ja tegin pilte. Kokku tegin tänasest missast üle 200 pildi. Võimsad liturgilised tantsud ja muu. Kõige vapustavamaks oli aga mulle patriarhi jutlus, et peapiiskop Bates väga hästi jutlustab, seda ma teadsin; kuid et nii hästi -- seda ei teadnud. Vapustav jutlus! Korduvalt katkestati aplausiga. Õpin ka siin kummalisi kombeid -- just tulin basseinist -- ujuda seal kell 23 või kesköö paiku. Aga see on hea - päike ei paista ja vee temperatuur on normaalne. Basseini ääres söögikohad ka töötavad, rahvast palju seal. Jällegi -- paljude uute inimestega sain tuttavaks. Toredaid inimesi on meeldiv leida. Kuidagi väga soojalt suhtub minusse Brasiilia peapiiskop Paulo Garcia. Vestlesin täna ka Pakistani piiskop Prakash Yuhannaga, tal on 9 kogudust 700 liikmega. Loomulikult kõik need elavad olukorras, kus igal hetkel võivad sellel islamimaailmas elades kristlastena elu kaotada.

Konvendil Orlandos: päev 4

Ärkasin juba normaalsel ajal (7.15), hommikusöögi aja pidasime nõu ICCEC misjonidirektoriga (isa Scott Howard), kuidas järgmisel aastal seda noortegruppi Eestis vastu võtta. Sellest kuuleme ilmselt varsti rohkem. Muide - kuigi praktiliselt on kogu hotellikompleks meie kiriku käes, on siiski üks grupp inimesi veel siin. Käivad idamaistes vöödega riietes ringi klerikaalsärkides inimeste vahel. Need on nn võitluskunstide harrastajad, kelle käes on konverentsikeskuses 2 ruumi, milles nad harjutavad või esinevad. Dr Kikkas muidugi oskaks selle kohta täpsemalt öelda. Kell 10 alanud plenaaristungil kõneles Singapurist dr Chan, kes on küll nelipühikiriku liige (Assemblies of God), kuid kõneleb nii kui katoliiklane või ICCEC liige. Ta teemaks on konvergentsiliikumine -- vapustavalt hea presentatsioon! Peale seda ettekannet tuli mu juurde dr Mark Pearson, kes on teoloogiadoktori kraadi saanud ka Bostoni ülikoolist ja laenas homme hommikuseks hoimmikupalvuseks, mille ta peab läbi viima, minu doktorikraed. No ikka andsin --- vastutasuks lõunastasime koos tema ja ta abikaasaga hotelli restoranis (nende kulul!). Pärastlõunal hakkasid töötoad - olin Mark Pearsoni omas "Oleme Ülestõusmise lapsed". Väga hea! Ta on jutlustajana tugev aga ka teoloogina, väga hea ettekanne oli tõesti. Saime taas kokku dekaan John Sweeney ja ta abikaasaga, kelle kodus 1993.a. konvendil Kansas City´s olles ööbisime. Täna õhtusel missal on vaba, kes on vaimulikest ornaadis, kes mitte. Ilmselt lähen lihtsalt klerikaalsärgis. Kohtusin ka veel täna mitmete oikumeeniliste külalistega (täpsemalt kahe piiskopiga üsna taolisest kirikust nagu meiegi).

Konvendil Orlandos: päev 3 kolmas osa

Craig William Bates on nüüd patriarhiks troonitud! Teenistus oli võimas ja vägev -- üle 200 vaimuliku protsessioonis, lippude paraad. Peapiiskop Thomas Loren Hines´i väga hea jutlus. Liturgilised tantsijad olid väga head! Ruum oli rahvast puupüsti täis --kõik 1200 kohta olid täis + osa inimesi seisis veel püsti. Mina lugesin siis eesti keeles evangeeliumi ja mul oli parim koht saalis - vahekäigus esimeses reas kõige lähem koht vahekäigule. Armulaua jagamise ajal teenisin ka kaasa, assisteerides piiskop Charles Jones´i. Põnev oli enne epistlilugemist näidatud slaidishow, mille taustal laulis konvendi koor + bänd teenis kaasa. Mitmeid pilte oli patriarh Bates´i viimasest visiidist Eestisse ja muidu pilte Eestist: ühel oli Marek, teisel Kaido Kikkas ja ka mu tütar Lisette oli ühel slaidil. Samuti mõned pildid Pärnu Barnabase missast. Nüüd oleme õhtusöögiga ühel pool ja aeg voodisse minna, et homme juba hommikust olla konvendiprogrammis osaline.

Konvendil Orlandos: päev 3 teine osa

Lõuna paiku oli teoloogiakomisjoni koosolek, kuhu jäin natuke hiljaks, sest siin hotelli registratuuris läks rohkem aega. Asi on nii segane, et isegi raske seletada --- tehti broneering teise krediitkaardiga, mis tõi uskumatud probleemid. Nüüd aga õnnestus lõpuks see ööbimise arve ette ära maksta -- alguses tahtsin teha seda kahes osas, aga nüüd on kõik OK vähemalt seoses sellega. Siis olin 2 tundi avamissa proovil, istun esimeses reas keskel, kus liitun evangeeliumiprotsessiooniga ja loen siis eesti keeles teksti --- pealugeja on Manila katedraali dekaan isa Ariel Santos (ka Stefanoses teeninud koos peapiiskop Hines´iga). Muide tänasel avamissal jutlustabki peapiiskop Hines, millele järgneb uue patriarhi peapiiskop Craig W. Bates´i troonimine. Lippude paraadis on 22 lippu, Eesti lipp oli tagurpidi taas üles pandud. Tuli meelde Barcelona olümpia, nii et palusin selle ära parandada (hea et selline nuuskur olen!). Parandus tehti küllalt kiiresti. Protsessioonis saab olema üle 200 vaimuliku, 35 piiskoppi (neist 17 on kohal Aafrikast). Olen mitmel korral väga südamlikult peapiiskop Paulu Garcia´ga kõnelenud -- kutsub Brasiiliasse! No mida küll teha! Õhtumissal on kohal kohalikud tuletõrjeülemad (ehk nagu USA-s öeldakse --- tuletõrjemarssalid), kelle käest saadi eriload, et kolmel korral suures ballisaalis, kus üle 1200 koha, lülitatakse välja tuletõrjesignalisatsioon --- meil ju viiruk! Nad peavad taolistel juhtudel ise kohal olema. Võimas altariosa on tehtud, palju valgusteid ülal jne. Praegu on 2 tundi vaba aega ja siis lähen juba ornaati panema, et avamissa protsessiooniks valmis olla. Ise marsin lippude järgi esimeses reas nö evangeeliumilugejate osas. Igatahes põnevus on suur. Järgmise sissekande teen juba siia peale avamissa lõppu! Usume ja loodame, et kõik läheb ilusti korda!

Konvendil Orlandos: päev 3

Hommikusöögi eel jooksen kokku misjonidirektoriga, kes naeratuse saatel küsib kuidas läheb? Kui kuuleb, et keegi vastu mulle lennujaama ei tulnud, imestab.... kas keegi ei tulnud? (Tema ise pidi tulema ja korraldama!). Ameerika naivete.... No mis ikka. Peale hommikusööhi kohtun veel mitmete inimestega ja esmakordselt käin läbi ka meie "kirikusaali" --- suure ballisaali, mis on kirikuks kujundatud. Võimas küll! Ja ilusam kui nt Jacksonville´i oma 1996 kus koos Ülle ja Ulviga olime. Juba hommikust võib klerikaalsärkides mehi kohata rohkem kui eile -- eile oldi T-särkides basseini juures suures osas, täna on tunne teine. TÄNA HAKKAB PEALE!

Konvendil Orlandos: päev 2 neljas osa

Asjad lähevad põnevamaks. Kohtumised konvendile jõudvate inimestega --- tervitan peapiiskop Thomas Hines´i (Flipiinid) ja dekaan Santost Manilast; piiskop Gene Lilly´t koos abikaasaga; mind tervitab autoga mööda sõites patriarhi proua Cathy: "Welcome to America!" Mõne aja pärast isa Ken Tanner, piiskop Mahoniga räägime päris pikalt. Suur hulk aafriklasi on juurde tulnud. Enam vist ei jõua kõike üles lugedagi. Basseini ääres kohtun piiskop Eppsi ja peapiiskop Wooddalliga. Kõik tundvat minust midagi kuulvat olevat, kohtun ka inimestega, kellest mina olen midagi kuulnud. Nüüd olen palju paremas toas oma "kuningavoodiga" (king size bed). Kolimine läks ka ilusti. Golfikäruga tõi bellman mind ära ja küsis kust ma olen, Eesti peale ta noogutas ja lisas -- "kus te auto on? kaua siia sõitsite?" Rahvast tuleb juurde ja juurde. Lobby´s on juba pikad järjekorrad inimestest, kes kõike ennast hotelli (või sellese külla kuidas öelda) kirja tahavad panna. Ei tea mis õhtupoole ees ootab, ujuma tahaks vist korra veel minna, aga kes teab...Õhtul käisime isa Ken Tanneri ja ta perega ühes kohalikus restoranis koos söömas. Peale selle saime basseini juures kokku paljude inimestega --- rõõmus oli kohtuda perekond Sweeney´dega, kelle kodu külalislahkust saime koos Ulviga kogeda 1993 Kansas City´s.

Konvendil Orlandos: päev 2 kolmas osa

Aeg läheb kiiresti. Sain 6 Aafrika piiskopiga lobby' s kokku, vestlesime ja nad õnnistasid mind. Siis läksin üle tee "McDonalds´si" sööma -- maailma suurim McDonalds! On küll! Ukskumatu mis teemapargid kõik siia sisse on tehtud! Igatahes mu SEB kaardiga makse oli 0.1 sekundiga korras! Nüüd tuleb üks suur operatsioon teha --- juba eile õhtul oli juttu sellest. Kuna olen üksi toas pole vaja kahte nn kuninganna suurust voodit (queen size), vahetan toa välja, et saada üks kuninga suurus (king size) voodi! Eks näe kas on etem. Muidugi peaks peamajale ja konverentsisaalile ka lähem olema.

Konvendil Orlandos: päev 2 teine osa

Peale ujumist kohtusin basseini ääres patriarh Craig W. Bates´i ja piiskop Michael Davidsoniga. Ja mõne ajal pärast veel hotelli lobby´s kahe Aafrika piiskopiga - piiskop Ngusa (Keenia - piiskopkonnas 26 kogudust ja 7000 liiget) ja piiskop Tom Nak Kokanyi´ga (Sudaani piiskop, tal üle 40 koguduse ja 3000 liiget, katedraali nimeks - Alfa ja Oomega Katedraal). Juba enam ja enam saab kokku ICCEC inimestega. Loodan, et saan uusi sõpru palju juurde.

Konvendil Orlandos: päev nr 1 ja hommik 2

28. juuli varahommikul alustasin siis teekonda Ameerikasse ICCEC ülemaailmsele konvendile. Kõigepealt Eesti Õhuga Tallinn - Stockholm. Selle tunniajase reisi magasin küll suures osas maha. Peale 5 h Stockholmi lennujaamas ootamist õnnestus "Delta" lennule exit ritta pilet saada, mis andis muidugi üle ookeani turistiklassis lennates jalgadele palju ruumi juurde. Eks see 9 h ja üle veel oli ikka pikk lend küll --- jõuti isegi meile 3 mängufilmi ära näidata + veel igasugust väikest vaatamist otsa. Toit oli väga hea (valisin kanabroileri). Atlanta lennujaam on kui Moskva metroo -- muudkui sõida metroorongiga, hiljem selgus, et Orlando lennujaamas on vaja pakkide kättesaamiseks monorelssrongiga sõita.
Orlandos tulin pagasi kättesaamise järel kohe lennujaamast välja nagu juhatatud, kuid keda polnud, olid mu vastuvõtjad. Kuna palavus oli tappev - ameeriklaste vastutulelikkusele lootes sain 4 korda laenata mobiili kõrvalseisjatelt, et mulle antud telefonidel keegi vastaks. Aga telefonid ei vastanud. Niisiis peale 90 min mõttetut ootamist ja meeletut higistamist (ning seljataga 20 h lendamist!) ning ajavahe ka -- mul oli juba kell 6 hommikul (!) otsustasin omal käel (sellelgi teel oli äpardusi) sinna Wyndham Resort Hotel´i lõpuks saada. Et sellesse ***** hotelli end sisse seada. No enne keskkööd jõudsime kohale. Konditsioneerid undasid terve öö toas max peal, paaril korral ärkasin ka üles. Aga kell 5 hommikul oli uni läinud (Eestis juba kell 12 päeval ju). Läksin hommikust sööma kell 6.30 -- üllatusena tuli arve saamine $ 15.13 peale sööki. Tuli välja, et hommikusöök polegi hinna sees! Jamasin veel mõnede asjadega, sain lõpuks ka netti ühendatud ning kell 9 hommikul ühes hotelli ujulas äragi ujutud. Tegelikult on see sõna "hotell" siin teatud mõttes semantiline märk. Tegemist on ligi 20 kahekorruselise motellitüüpi majaga, millel kahel korrusel toad. Majade vahel muru ja palmid ja basseinid jne. Muidugi siia juurde kuuluvad mitmed abihooned, kaasa arvatud meie konverentsisaalid. Kõik see tuletas teatud mõttes Kanaari saari meelde. Muidugi nii kui toast välja lähen, ont prilliklaasid kohe udused --- palavus ja niiskus on nii suur!
Neid ridu kirjutades olen juba palju rõõmsamas tujus kui eile õhtul ja täna hommikul hotelli töötajatega "läbirääkimisi" pidades. Kuna keegi teine tegi mulle broneeringu (Eestist ei läinud netiga läbi), siis olen nö "kahtlustav" isik, kuna kellegi teise krediitkaart on antud garantiiks. Pakkusin küll oma asemele aga ei midagi. Kui nii broneering tehtud, siis nii broneering tehtud! No nii -- hotelli tehniku abiga olen netis ja peale esimest ujumist siin neid ridu kirjutamas.

Esimest korda KUMUs

11. juunil 2008 käisin esimest korda KUMUs. Hästi põnev kogemus oli küll ja hoone on tõepoolest võimas ning küllalt omanäoline.