Pühapäeval 13. detsembril 2015 pean juba kell 12.00 haiglas olema - Põhja-Eesti Reginaalhaiglas Tallinnas. Ülle tõi autoga kohale. Siis III korrusele ja uroloogia osakonda. Kõigepealt ühe pika küsimustiku täitmine, mida kõike ma haiglal luban teha - ja allkiri. Siis vereproov, kuseproov, vererõhk. Ja sel päeval ei midagi muud. Kell on alles pool kaks kuid edasi ei liigu........Palatis on superjutukas kaaslane, vähemalt mingit juttu kuulda. Kaks kaaslast veel - venelased, nemad on vait. Õhtu ootamine on ikka julm tegevus või tegevusetus. Õhtul klistiiriküünlad ja mannapuder. Nüüd enam süüa ei saa.
14.detsembri hommikul taas klistiir, "suur visiit", arst teatab, et protseduur on kaheteistkümne paiku. Õde paneb tilguti tilkuma - tilgub mitu tundi. Siis mõõdetakse taas vererõhku. Kell 13.40 sõidame mu voodiga liftist alla operatsiooni ruumi. Teel küsib yks vastutulev õde minu "õde-juhtide" käest - "Kuhu sõidate?". Ei tea - kas kohalik nali või. Jõuame kohale. Minu voodi peatub ja ootame hetke. Ümberringi istub 3 õde, kõik ninapidi nutitelefonides. Ei saa vastu panna - hyyan: Nii kui mul koolis õpilastega, ikka nutitelefonid käes! Opilaud on kõrge. Tipptehnoloogia ja vilkuvate tulede ning suurte LED ekraanide ümbritsetud operatsiooni laud. Tuuakse siis..... puust pakk kahe astmega (!!??!!). See on kyll imeline "seade" teiste hulgas. Viimaks püsti olles omal jalal ronin opilauale ja heidan selili lamama. Elus esimene täisnarkoos! Hoian nina peal maski paar sekundit .... ja järgmine asi - olen kuskil suures ruumis, mis haiglavoodeid täis ja õed jalutavad nende vahel, kas purgatooriumi eesruum? Absoluutselt ei saa aru kus olen. Hakkan õdedega rääkima - inglise keeles (ei tea miks?) ja siis vene ja siis eesti keeles. Seletavad - minu operatsioon on läbi, olen PERH-is jne. Nüüd lõpuks hakkan aru saama, et olen haiglas. Küsin kella - olevat 17.00. Seega 4 tundi olin laual. Pikapeale saan aru, mis on toimumas. Õed sõidavad minu voodiga lifti ja üles, vahepeal panevad sellise kiirusega, et vaatan, et vormelist välja ei kuku.
Palatis olen kui ...... ei teagi kuidas väljendada. Kuskilt ei valuta. Olemine päris hea. Pea on küll uimane. Eile õhtust pole tilkagi vett joonud. Kohe võtan suure sõõmu. Vahepeal niipalju meeldivat, et Ülle tuleb mind vaatama ja toob juua ja süüa. Öösel kahjuks jälle ei maga nagu eelmiselgi ööl.
15. detsember. Kell kuus hommikul tuled sisse palatis. Kraadimine - mul 37,1. Hommikusöök. Peale suurt visiiti saan oma tohtri jutule ja teatab, et "täna väljaminek". Küsimusele, kuidas mu operatsioon läks - huvitav meditsiinikeelne vastus. Ei öelda, et "hästi" või midagi taolist. Tohtri vastus on: "läks plaanipäraselt". Enne haiglast väljakirjutamist saan tohtriga veidi pikemalt rääkida, toob siis paberid, mida mulle kaasa annab. Sealt saab juba rohkem välja lugeda - "Kusepõide viidud 16Ch Foley kateeter (peaks uurima, mida see Ch Foley täpsemalt tegi). Eesnääre oli fikseeritud kahe "ankruga" (selgusetu kuidas ja millest need ankrud olid). Määratud eesnäärme kontuurid ning üle viidud planeerimistarkvarasse (nüüd on jutt nagu IT omadel)." Koostatud LDR brahhüteraapiaks kiiritusravi plaan" (mina arvasin, et see oli juba enne valmis). Ja siis tark lause "UH kontrolli all viidud eesnäärmesse 68 radioaktiivset I-125 seemet koguaktiivsusega 47,872U; kasutatud Oncura ReadyLink süsteemi ning 30 nõela." Hiljem ilus lohutav lause - "Protseduuri kulg probleemideta". Lõpuks pealkirja all - patsiendi seisund väljakirjutamisel - "paranenud". Mida see viimane sentents siis päris täpselt ei tähenda, ikka hea meel!
Salateenistus informeeris mind, et brahhüteraapia on ise küllalt kallis - 6000 eurot! Minule esitati 2 päevase haiglas olemise arve 5 eurot.
Arst kirjutab rohud, järgmiste kokkusaamiste ajad ja juba olengi haiglast väljas kust Ülle mind koju sõidutab. Tänu Jumalale kõige kordamineku eest!
14.detsembri hommikul taas klistiir, "suur visiit", arst teatab, et protseduur on kaheteistkümne paiku. Õde paneb tilguti tilkuma - tilgub mitu tundi. Siis mõõdetakse taas vererõhku. Kell 13.40 sõidame mu voodiga liftist alla operatsiooni ruumi. Teel küsib yks vastutulev õde minu "õde-juhtide" käest - "Kuhu sõidate?". Ei tea - kas kohalik nali või. Jõuame kohale. Minu voodi peatub ja ootame hetke. Ümberringi istub 3 õde, kõik ninapidi nutitelefonides. Ei saa vastu panna - hyyan: Nii kui mul koolis õpilastega, ikka nutitelefonid käes! Opilaud on kõrge. Tipptehnoloogia ja vilkuvate tulede ning suurte LED ekraanide ümbritsetud operatsiooni laud. Tuuakse siis..... puust pakk kahe astmega (!!??!!). See on kyll imeline "seade" teiste hulgas. Viimaks püsti olles omal jalal ronin opilauale ja heidan selili lamama. Elus esimene täisnarkoos! Hoian nina peal maski paar sekundit .... ja järgmine asi - olen kuskil suures ruumis, mis haiglavoodeid täis ja õed jalutavad nende vahel, kas purgatooriumi eesruum? Absoluutselt ei saa aru kus olen. Hakkan õdedega rääkima - inglise keeles (ei tea miks?) ja siis vene ja siis eesti keeles. Seletavad - minu operatsioon on läbi, olen PERH-is jne. Nüüd lõpuks hakkan aru saama, et olen haiglas. Küsin kella - olevat 17.00. Seega 4 tundi olin laual. Pikapeale saan aru, mis on toimumas. Õed sõidavad minu voodiga lifti ja üles, vahepeal panevad sellise kiirusega, et vaatan, et vormelist välja ei kuku.
Palatis olen kui ...... ei teagi kuidas väljendada. Kuskilt ei valuta. Olemine päris hea. Pea on küll uimane. Eile õhtust pole tilkagi vett joonud. Kohe võtan suure sõõmu. Vahepeal niipalju meeldivat, et Ülle tuleb mind vaatama ja toob juua ja süüa. Öösel kahjuks jälle ei maga nagu eelmiselgi ööl.
15. detsember. Kell kuus hommikul tuled sisse palatis. Kraadimine - mul 37,1. Hommikusöök. Peale suurt visiiti saan oma tohtri jutule ja teatab, et "täna väljaminek". Küsimusele, kuidas mu operatsioon läks - huvitav meditsiinikeelne vastus. Ei öelda, et "hästi" või midagi taolist. Tohtri vastus on: "läks plaanipäraselt". Enne haiglast väljakirjutamist saan tohtriga veidi pikemalt rääkida, toob siis paberid, mida mulle kaasa annab. Sealt saab juba rohkem välja lugeda - "Kusepõide viidud 16Ch Foley kateeter (peaks uurima, mida see Ch Foley täpsemalt tegi). Eesnääre oli fikseeritud kahe "ankruga" (selgusetu kuidas ja millest need ankrud olid). Määratud eesnäärme kontuurid ning üle viidud planeerimistarkvarasse (nüüd on jutt nagu IT omadel)." Koostatud LDR brahhüteraapiaks kiiritusravi plaan" (mina arvasin, et see oli juba enne valmis). Ja siis tark lause "UH kontrolli all viidud eesnäärmesse 68 radioaktiivset I-125 seemet koguaktiivsusega 47,872U; kasutatud Oncura ReadyLink süsteemi ning 30 nõela." Hiljem ilus lohutav lause - "Protseduuri kulg probleemideta". Lõpuks pealkirja all - patsiendi seisund väljakirjutamisel - "paranenud". Mida see viimane sentents siis päris täpselt ei tähenda, ikka hea meel!
Salateenistus informeeris mind, et brahhüteraapia on ise küllalt kallis - 6000 eurot! Minule esitati 2 päevase haiglas olemise arve 5 eurot.
Arst kirjutab rohud, järgmiste kokkusaamiste ajad ja juba olengi haiglast väljas kust Ülle mind koju sõidutab. Tänu Jumalale kõige kordamineku eest!
