Teekond Aafrikasse algab...

Kolme päeva pärast alustan teekonda Aafrikasse - Ugandasse, kus mind piiskopiks pühitsetakse. Vajan kõigeks teie eestpalveid!

Mis on EAKK?

Tihti küsitud - mis on see Eesti Anglokatoliku Kirik? Veel täpsemalt - mis see anglokatoliiklus on? Siikohal püüan vastata - Anglokatoliku Kirik on anglikaanne – me oleme kristlased, kellel on inglise liturgiline ja teoloogiline ning spirituaalne pärand ning kujunemislooline taustsüsteem Inglise Kirikust. Anglokatoliku Kirik on katoliiklik või katoolne, sest ta aktsepteerib varakiriku õpetust, mida on usutud „kõikjal, alati ja kõikide poolt“. Me peame aru saama, et olla katoliiklane ei tähenda olla automaatselt rooma-katoliiklane, kuigi neid termineid on tihti sünonüümidena nähtud. Ida Ortodokskirikud on ka Katoliku Kirikud, kuid nad ei ole osaduses paavstiga. Eesti keeleruumis on vahet püütud teha sellega, et on kasutatud terminit „katoliku“ rooma-katoliku tähenduses ja „katoolne“ üldises katoliku tähenduses, kuid ka see eristus ei anna alati soovitud tulemust ning lõplikku eristatust. 16. saj toimunud Euroopa kontinentaalreformatsioonis heitsid reformaatorid kõrvale piiskoppide apostelliku suktsessiooni ja kujundasid preestriseisusest uue arusaama, koos sellega kaotati „valiidne“ (e kehtiv) ordineeritud preesterkond. Aga inglise reformatsioonis jäi tiitel „preester“ teadlikult kasutusele, sest selles oli väljendatud tõde ja intentsioon vaimuliku seisuse kohta. Kristus on täiuslik preester. Kirik on Tema Ihu. Preesterliku Ihu osa ei saa olla midagi vähemat kui preesterlik. Inglise Kirik säilitas piiskoppide, preestrite ja diakonite apostelliku teenistuse. Jumalateenistuse kord, kuigi tõlgituna inglise keelde ja mingis mõttes reformeeritud, jäi ometi alles Kiriku ajaloolise jumalateenistuse ühtsuses. Inglise reformatsiooni eesmärk oli reformida kirikuelu praktikat ja tagasi pöörduda iidse Jagamatu Kiriku Katoliku usu juurde. Henry VIII ajast peale on anglikanismis alati olnud teoloogiliseks positsiooniks Inglise Kiriku katoliikliku (või katoolse) olemuse jätkumise rõhutamine. Seda nii Richard Hooker’i, peapiiskop William Laudi, George Herberti, Lancelot Andrews’i ning oxfordliikumise kaudu, anglokatoliku kongresside korraldamise ning samuti John Henry Newman’i, Edward Bouverie Pusey ja John Keble’i ning John Mason Neale’i tegevuse kaudu. Anglokatoliku Kirik aktsepteerib kirikuloo esimese tuhande aasta Jagamatu Kiriku õpetusi. Nelipühapäevast peale, kui sündis Kirik, kuni Suure kirikulõheni 1054, oli Kirik tõeliselt Katoliiklik: üks usus ja õpetuses, kuigi olid erinevused selles, kuidas idakirikus ja läänekirikus jumalateenistusi peeti. Seega on Anglokatoliku Kirik oma olemuselt mõlemat: nii Inglise Katoliku Kirik kui ka Lääne Ortodokskirik. Anglokatoliku Kirik on osa Issanda Jeesuse Kristuse Ühest, Pühast, Katoliiklikust ja Apostellikust Kirikust, mis jätkab ustavalt inglise katolitsismi traditsioone. Me praktiseerime ja hoiame kõrgel ajaloolist katoliiklikku usku koos apostelliku kirikukorraga, ortodokset jumalateenistust ja evangeelset tunnistust. Me usume ühte tõelisesse ja igavesse Jumalasse Pühas Kolmainsuses – Isas, Pojas ja Püha Vaimus – ühes olemuses Kolmes Isikus, kelle läbi on kõik, mis on olnud, on ja saab olema. Me usume, et Jeesus Kristus on unikaalne ja lõplik ilmutus Jumala Isikust ja eesmärgist, kelles üksi on Jumala tõde ja arm ja ei ole mingit muud võimalust, et väljaspool Kristust võiks keegi saada päästetud. Me usume, et pühakiri – Uues ja Vanas Testamendis – on inspireeritud Püha Vaimu kaudu ja on autentne Jumala ilmutus ja esitab Jumala päästva Sõna meile. Me usume Kiriku püha traditsiooni, nagu see on meile antud iidsete katoliku piiskoppide ja Kiriku doktorite läbi, nii nagu seda esitavad Jagamatu Kiriku seitse oikumeenilist kirikukogu. Me usume, et Püha Vaim annab elu ja inspireerib ning juhib Kirikut. Me usume seitset sakramenti, mis on välised märgid, nähtavad sümbolid sisemisest vaimsest armust, Meie Issanda Jeesuse Kristuse kohalolekust ja tegutsemisest. Püha Emakiriku usu ja praktikaga kooskõlas on sakramendid: Ristimine, milles kuulutatakse pattude andekssaamist ja uut elu Kristuses ning Tema Müstilise Ihu – Kiriku – liikmekssaamist ja see sakrament on vajalik õndsakssaamiseks. Konfirmatsioon kui „Püha Vaimu pitser“ ristimise lõplikuks täidesaatmiseks. Missa, ohver, milles meie Issand Jeesus Kristus ühendab meid Temaga Tema täiuslikus Ohvris, mis ükskord on sooritatud, et anda meile „pattudest vabanemine ning teised Tema kannatusest tulenevad annid“, kusjuures Ta on tõeliselt kohal leiva ja veini kujul ning annab ennast meile Oma Ihus ja Veres, mis on meie jaoks taevane roog ja sellega Ta ühendab meid Endaga ja kõikide teistega Tema Pühas Ihus – Kirikus. Püha Abielu – mis on müstiline ühendus ühe mehe ja ühe naise vahel terve elu vältavaks pühendumuseks ja ühtsuseks. Püha Vaimulikuamet (Ordinatsioon), mis on püha ja apostelliku vaimuliku teenistuse edasikandmine vastavalt Kristuse tahtele, mille Ta on Oma Kiriku valitsemiseks loonud evangeeliumi ja sakramentide edastamiseks. Kolm ordinatsiooniastet: piiskopid, preestrid ja diakonid on Kristuse poolt ametisse seatud vaid meessoole ning piiskopid omavad ainsana apostellikku meelevalda kui usklike Ülevaatajad ja püha ordinatsiooni edasiandjad. Patutunnistus (piht), milles usklikud on kutsutud pöördumisele oma elus, pattude tunnistamisele ja lepitusele Jumalaga ja mille kaudu on meid üles kutsutud andestama teistele inimestele. Püha salvimine, kus Jumala tervendav ja lohutav vägi saab eriliselt osaks usklikele, kes on haiged ihu, hinge või vaimu poolest. Me usume pühade osadusse, mis on kõikide usklike õnnis kooslus, kuhu kuuluvad nii elavad kui ka juba lahkunud. Traditsiooniliselt on Üleüldist Kirikut nähtud koosnevat Triumfeerivast Kirikust (need kristlased, kes on taevas) ja Võitlevast Kirikust (need kristlased, kes on praegu elavate seas) ja Puhkavast Kirikust (kristlastest, kes on surnud, kuid ei ole veel taevas). Me usume, et Õnnistatud Neitsi Maaarja on Meie Issanda ja Jumala Jeesuse Kristuse Ema ja ta on väljapaistev üle teiste kõikide usklike, kui esmavili nendest, kes on päästetud Kristuse läbi. Taevas olevate pühade palved aitavad usklikke maa peal vastavalt Püha Johannese Ilmutusraamatule (5:8; 8:3-4 ja samuti 6:9-11). Pühasid samas aga ei kummardata ega ülistata – see kuulub ainult Jumalale, kuid pühade palved toetavad kristlasi maa peal, nii nagu kristlaste palved toetavad üksteist maa peal. Me usume elu pühadusse, et elu algab eostumise hetkest ja et tahtlik elu hävitamine emaüsas abordi kaudu on väga tõsine patt. Me usume, et tahtlik, kavatsuslik ja otsene igasuguse süütu elu võtmine on mõrv, ükskõik kas seda nimetatakse siis „eutanaasiaks“, „halastustapmiseks“ või „kaasaaidatud enesetapuks“. Me usume, et kõik inimesed ilmuvad Meie Issanda Jeesuse Kristuse ette, kes on lõplik kõikide Kohtumõistja ja Valitseja ja kogu inimkond saab oma usu ja tegude järgi õiglase palga.

Eesti Anglokatoliku Kirik loodud!

16. augustil teatas registriamet, et Eesti Anglokatoliku Kirik on koos kolme kogudusega registreeritud! Jätkan nüüd vaimuliku tööga selle kiriku raames.

Ilus ooperielamus Piritalt

17. augustil 2012 olin Pirita kloostri varemeis Mozarti ooperi "Don Diovanni" etendusel. Super hea muusika, võimas lavastus, head osatäitmised! Kuigi ei ole ma ooperifänn (see oli vist üldse terve mu elu kolmas ooper!), jättis see õhtu kustumatu mulje! Väga kift oli tõesti!

Sõprade lahkumine

On huvitav jälgida, kuidas need inimesed sinu ümber, kellel oli sinust mingit kasu, üksteise järel lahkuvad su suhtlusringkonnast, kui pole enam mingit kasu saada. Või kuidas oma tulevase või praeguse karjääriredeli ronimise huvides ei ole "soovitav" nii problemaatilise inimesega, nagu Heigo Ritsbek, tegemist teha. Ühest küljest on see muidugi valus; kuid teisalt näitab ka kes on kes sinu ümber. Loomulikult on seda väärtuslikum taoliste inimeste jäämine sinu juurde, kes kõigele vaatamata on koos sinuga. Kunagi ei mõistnud seda piibellikku fraasi "läätseleeme eest" nii nagu täna: inimesed on tõepoolest äraostetavad (vähemalt paljud neist) väga väikese summa eest, väga väikeste asjade eest. Kui on võimalus oma võimu näidata, küll maitseb see mõnele nii mõnusalt --- kohe naudib seda! Võibolla peaks siit filosoofilisemate kategooriate nagu tõelisus ja näilisus juurde tulema, võibolla peakski tõepoolest olema nii nii nagu Kirk Douglas mängis ühes filmis invaliidi, et mõista, kes ta lähedastest temast tõeliselt hoolib, võibolla peaksingi olema situatsioonis, kus pole kellelegi midagi pakkuda ega anda ja siis vaadata - kes jäävad mu juurde, kes igal juhul ei reeda mind. Kes on need inimesed, kellega võiks luurele minna või kelle peale igas elukorras loota võiks.  

Taas vallandamine........

Tundub, et mu "kannatuste rada" ikka jätkub. 18. mail 2012 teatas Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, et alates sügisest ei vajata enam minu teeneid seoses minu konfessioonivahetusega. Kuigi minu õpetamise kohta pole ühtki etteheidet......
Nii see siis on. Minu parim õpetamise koht võeti mult ära. Kurb. Väga kurb.

Kuulun uude kirikusse

Alates 2. maist 2012 olen ülemaailmse Rahvusvahelise Püha Katoliku Kiriku (Holy Catholic Church International, lühendatult HCCI) preester, kui patriarh Paulus mind preestriseisuses vastu võttis. HCCI alluvuses oleme tegelemas Eesti Anglokatoliku Kiriku loomisega. HCCI allüksusteks on kirikud, mis jagunevad kolme ossa: kas rooma-katoliikliku taustaga, anglikaanliku taustaga või ortodokse taustaga. MIna olen siis kuulumas anglikaanlikku ossa HCCI-st.

Jälle lahti lastud teoloogiakoolist

18. mail toimunud vestlusel teatati mulle minu vallandamisest Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilisest Seminarist (EMKTS), kuna lahkusin Eesti Karismaatilisest Episkopaalkirikust (EKEK) ja EMKTS õppejõud saab olla vaid kuuludes Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmeskirikusse. EKEK sai EKN-i täieõiguslikuks liikmeks 2006 (vaatleja 2002-2006); huvitav kuidas sain olla EMKTS õppejõud aastatel 1996 - 2002? Aga öeldakse, põhjus leitakse ikka kui inimesest vaja lahti saada........ Kahju.......

Dr Heigo Ritsbek audoktoriks

2. mail 2012 andis Püha Jaakobuse Teoloogiline Seminar (Florida, USA) audoktori kraadi teoloogia alal (Doctor of Divinity) h.c. dr Heigo Ritsbekile teenete eest kirikuelu ja teoloogilise hariduse edendamise eest.

Piiskop Belmonte määras mind taas EKN'i teoloogiakomisjoni liikmeks

17. märtsi 2012 määrusega määras Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku piiskop Jose Elmer Belmonte mind taas Eesti Kirikute Nõukogu teoloogiakomisjoni liikmeks Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku esindajana. Paraku oli see rõõm üürike.........

Apostellik õnnistus

Reedel 2. märtsil 2012 andis Eesti Apostellik administraator piiskop Philippe Jourdan mulle apostelliku õnnistuse! Laudetur Jesus Christus!

Karismaatilise Episkopaalkiriku statistikast

Karismaatilise Episkopaalkiriku Patriarhi Nõukogu andmeil on üle kogu maailma Karismaatilises Episkopaalkirikus 42 piiskopkonda 46 aktiivpiiskopiga ning 1021 preestri ja diakoniga 1270 koguduses teenimas. Igapühapäevane missalosalejate keskmine arv on 127 000. USA-s teenib 6 piiskopkonnas 7 piiskoppi, 256 preestrit ja diakonit 86 koguduses; keskmine igapühapäevane missalosalejate arv on 2847 (keskmiselt ühes koguduses 33 inimest). Filipiinidel on 6 piiskopkonda 7 piiskopiga, 198 preestri ja diakoniga teenimas 52 koguduses. Brasiilias on 5 piiskopkonda 7 piiskopiga ja 101 preestri ning diakoniga teenimas 45 koguduses, konfirmeeritute koguarv on 16 338. Aafrikas teenib 23 piiskopkonnas 25 piiskoppi ning 597 preestrit.

Suspensioon on ära võetud!

23. veebruaril teatas patriarh Craig Bates isa Heigo Ritsbekilt suspensiooni äravõtmisest. Mis tähendab, et dr Heigo Ritsbek võib taas tegutseda täisõigusliku Karismaatilise Episkopaalkiriku preestrina piiskop Jose Elmer Belmonte alluvuses olles ja piiskop Belmonte poolt antud ettekirjutisi järgides. Samuti on taastatud isa Heigo Ritsbeki staatus Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku esindajana Eesti Kirikute Nõukogu Teoloogilises Komisjonis.

Jõulutervitused 2011

Tänan kõiki mulle jõulutervituste saatjaid posti teel: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja peapiiskop Andres Põder; Eesti Kirikute Nõukogu ja piiskop Einar Soone; Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Usuasjade osakond ning hr Ilmo Au; Oleviste Kogudus ja vanempastor Siim Teekel; USA Ühinenud Metodisti Kiriku pastor dr Robert McClean; metodistipastor David Bridge Inglismaalt; Yad Vashem'i Kristlike Sõprade direktor dr Susanna Kokkonen ning paljud teised.