Konvendil Orlandos: päev 4

Ärkasin juba normaalsel ajal (7.15), hommikusöögi aja pidasime nõu ICCEC misjonidirektoriga (isa Scott Howard), kuidas järgmisel aastal seda noortegruppi Eestis vastu võtta. Sellest kuuleme ilmselt varsti rohkem. Muide - kuigi praktiliselt on kogu hotellikompleks meie kiriku käes, on siiski üks grupp inimesi veel siin. Käivad idamaistes vöödega riietes ringi klerikaalsärkides inimeste vahel. Need on nn võitluskunstide harrastajad, kelle käes on konverentsikeskuses 2 ruumi, milles nad harjutavad või esinevad. Dr Kikkas muidugi oskaks selle kohta täpsemalt öelda. Kell 10 alanud plenaaristungil kõneles Singapurist dr Chan, kes on küll nelipühikiriku liige (Assemblies of God), kuid kõneleb nii kui katoliiklane või ICCEC liige. Ta teemaks on konvergentsiliikumine -- vapustavalt hea presentatsioon! Peale seda ettekannet tuli mu juurde dr Mark Pearson, kes on teoloogiadoktori kraadi saanud ka Bostoni ülikoolist ja laenas homme hommikuseks hoimmikupalvuseks, mille ta peab läbi viima, minu doktorikraed. No ikka andsin --- vastutasuks lõunastasime koos tema ja ta abikaasaga hotelli restoranis (nende kulul!). Pärastlõunal hakkasid töötoad - olin Mark Pearsoni omas "Oleme Ülestõusmise lapsed". Väga hea! Ta on jutlustajana tugev aga ka teoloogina, väga hea ettekanne oli tõesti. Saime taas kokku dekaan John Sweeney ja ta abikaasaga, kelle kodus 1993.a. konvendil Kansas City´s olles ööbisime. Täna õhtusel missal on vaba, kes on vaimulikest ornaadis, kes mitte. Ilmselt lähen lihtsalt klerikaalsärgis. Kohtusin ka veel täna mitmete oikumeeniliste külalistega (täpsemalt kahe piiskopiga üsna taolisest kirikust nagu meiegi).

Konvendil Orlandos: päev 3 kolmas osa

Craig William Bates on nüüd patriarhiks troonitud! Teenistus oli võimas ja vägev -- üle 200 vaimuliku protsessioonis, lippude paraad. Peapiiskop Thomas Loren Hines´i väga hea jutlus. Liturgilised tantsijad olid väga head! Ruum oli rahvast puupüsti täis --kõik 1200 kohta olid täis + osa inimesi seisis veel püsti. Mina lugesin siis eesti keeles evangeeliumi ja mul oli parim koht saalis - vahekäigus esimeses reas kõige lähem koht vahekäigule. Armulaua jagamise ajal teenisin ka kaasa, assisteerides piiskop Charles Jones´i. Põnev oli enne epistlilugemist näidatud slaidishow, mille taustal laulis konvendi koor + bänd teenis kaasa. Mitmeid pilte oli patriarh Bates´i viimasest visiidist Eestisse ja muidu pilte Eestist: ühel oli Marek, teisel Kaido Kikkas ja ka mu tütar Lisette oli ühel slaidil. Samuti mõned pildid Pärnu Barnabase missast. Nüüd oleme õhtusöögiga ühel pool ja aeg voodisse minna, et homme juba hommikust olla konvendiprogrammis osaline.

Konvendil Orlandos: päev 3 teine osa

Lõuna paiku oli teoloogiakomisjoni koosolek, kuhu jäin natuke hiljaks, sest siin hotelli registratuuris läks rohkem aega. Asi on nii segane, et isegi raske seletada --- tehti broneering teise krediitkaardiga, mis tõi uskumatud probleemid. Nüüd aga õnnestus lõpuks see ööbimise arve ette ära maksta -- alguses tahtsin teha seda kahes osas, aga nüüd on kõik OK vähemalt seoses sellega. Siis olin 2 tundi avamissa proovil, istun esimeses reas keskel, kus liitun evangeeliumiprotsessiooniga ja loen siis eesti keeles teksti --- pealugeja on Manila katedraali dekaan isa Ariel Santos (ka Stefanoses teeninud koos peapiiskop Hines´iga). Muide tänasel avamissal jutlustabki peapiiskop Hines, millele järgneb uue patriarhi peapiiskop Craig W. Bates´i troonimine. Lippude paraadis on 22 lippu, Eesti lipp oli tagurpidi taas üles pandud. Tuli meelde Barcelona olümpia, nii et palusin selle ära parandada (hea et selline nuuskur olen!). Parandus tehti küllalt kiiresti. Protsessioonis saab olema üle 200 vaimuliku, 35 piiskoppi (neist 17 on kohal Aafrikast). Olen mitmel korral väga südamlikult peapiiskop Paulu Garcia´ga kõnelenud -- kutsub Brasiiliasse! No mida küll teha! Õhtumissal on kohal kohalikud tuletõrjeülemad (ehk nagu USA-s öeldakse --- tuletõrjemarssalid), kelle käest saadi eriload, et kolmel korral suures ballisaalis, kus üle 1200 koha, lülitatakse välja tuletõrjesignalisatsioon --- meil ju viiruk! Nad peavad taolistel juhtudel ise kohal olema. Võimas altariosa on tehtud, palju valgusteid ülal jne. Praegu on 2 tundi vaba aega ja siis lähen juba ornaati panema, et avamissa protsessiooniks valmis olla. Ise marsin lippude järgi esimeses reas nö evangeeliumilugejate osas. Igatahes põnevus on suur. Järgmise sissekande teen juba siia peale avamissa lõppu! Usume ja loodame, et kõik läheb ilusti korda!

Konvendil Orlandos: päev 3

Hommikusöögi eel jooksen kokku misjonidirektoriga, kes naeratuse saatel küsib kuidas läheb? Kui kuuleb, et keegi vastu mulle lennujaama ei tulnud, imestab.... kas keegi ei tulnud? (Tema ise pidi tulema ja korraldama!). Ameerika naivete.... No mis ikka. Peale hommikusööhi kohtun veel mitmete inimestega ja esmakordselt käin läbi ka meie "kirikusaali" --- suure ballisaali, mis on kirikuks kujundatud. Võimas küll! Ja ilusam kui nt Jacksonville´i oma 1996 kus koos Ülle ja Ulviga olime. Juba hommikust võib klerikaalsärkides mehi kohata rohkem kui eile -- eile oldi T-särkides basseini juures suures osas, täna on tunne teine. TÄNA HAKKAB PEALE!

Konvendil Orlandos: päev 2 neljas osa

Asjad lähevad põnevamaks. Kohtumised konvendile jõudvate inimestega --- tervitan peapiiskop Thomas Hines´i (Flipiinid) ja dekaan Santost Manilast; piiskop Gene Lilly´t koos abikaasaga; mind tervitab autoga mööda sõites patriarhi proua Cathy: "Welcome to America!" Mõne aja pärast isa Ken Tanner, piiskop Mahoniga räägime päris pikalt. Suur hulk aafriklasi on juurde tulnud. Enam vist ei jõua kõike üles lugedagi. Basseini ääres kohtun piiskop Eppsi ja peapiiskop Wooddalliga. Kõik tundvat minust midagi kuulvat olevat, kohtun ka inimestega, kellest mina olen midagi kuulnud. Nüüd olen palju paremas toas oma "kuningavoodiga" (king size bed). Kolimine läks ka ilusti. Golfikäruga tõi bellman mind ära ja küsis kust ma olen, Eesti peale ta noogutas ja lisas -- "kus te auto on? kaua siia sõitsite?" Rahvast tuleb juurde ja juurde. Lobby´s on juba pikad järjekorrad inimestest, kes kõike ennast hotelli (või sellese külla kuidas öelda) kirja tahavad panna. Ei tea mis õhtupoole ees ootab, ujuma tahaks vist korra veel minna, aga kes teab...Õhtul käisime isa Ken Tanneri ja ta perega ühes kohalikus restoranis koos söömas. Peale selle saime basseini juures kokku paljude inimestega --- rõõmus oli kohtuda perekond Sweeney´dega, kelle kodu külalislahkust saime koos Ulviga kogeda 1993 Kansas City´s.

Konvendil Orlandos: päev 2 kolmas osa

Aeg läheb kiiresti. Sain 6 Aafrika piiskopiga lobby' s kokku, vestlesime ja nad õnnistasid mind. Siis läksin üle tee "McDonalds´si" sööma -- maailma suurim McDonalds! On küll! Ukskumatu mis teemapargid kõik siia sisse on tehtud! Igatahes mu SEB kaardiga makse oli 0.1 sekundiga korras! Nüüd tuleb üks suur operatsioon teha --- juba eile õhtul oli juttu sellest. Kuna olen üksi toas pole vaja kahte nn kuninganna suurust voodit (queen size), vahetan toa välja, et saada üks kuninga suurus (king size) voodi! Eks näe kas on etem. Muidugi peaks peamajale ja konverentsisaalile ka lähem olema.

Konvendil Orlandos: päev 2 teine osa

Peale ujumist kohtusin basseini ääres patriarh Craig W. Bates´i ja piiskop Michael Davidsoniga. Ja mõne ajal pärast veel hotelli lobby´s kahe Aafrika piiskopiga - piiskop Ngusa (Keenia - piiskopkonnas 26 kogudust ja 7000 liiget) ja piiskop Tom Nak Kokanyi´ga (Sudaani piiskop, tal üle 40 koguduse ja 3000 liiget, katedraali nimeks - Alfa ja Oomega Katedraal). Juba enam ja enam saab kokku ICCEC inimestega. Loodan, et saan uusi sõpru palju juurde.

Konvendil Orlandos: päev nr 1 ja hommik 2

28. juuli varahommikul alustasin siis teekonda Ameerikasse ICCEC ülemaailmsele konvendile. Kõigepealt Eesti Õhuga Tallinn - Stockholm. Selle tunniajase reisi magasin küll suures osas maha. Peale 5 h Stockholmi lennujaamas ootamist õnnestus "Delta" lennule exit ritta pilet saada, mis andis muidugi üle ookeani turistiklassis lennates jalgadele palju ruumi juurde. Eks see 9 h ja üle veel oli ikka pikk lend küll --- jõuti isegi meile 3 mängufilmi ära näidata + veel igasugust väikest vaatamist otsa. Toit oli väga hea (valisin kanabroileri). Atlanta lennujaam on kui Moskva metroo -- muudkui sõida metroorongiga, hiljem selgus, et Orlando lennujaamas on vaja pakkide kättesaamiseks monorelssrongiga sõita.
Orlandos tulin pagasi kättesaamise järel kohe lennujaamast välja nagu juhatatud, kuid keda polnud, olid mu vastuvõtjad. Kuna palavus oli tappev - ameeriklaste vastutulelikkusele lootes sain 4 korda laenata mobiili kõrvalseisjatelt, et mulle antud telefonidel keegi vastaks. Aga telefonid ei vastanud. Niisiis peale 90 min mõttetut ootamist ja meeletut higistamist (ning seljataga 20 h lendamist!) ning ajavahe ka -- mul oli juba kell 6 hommikul (!) otsustasin omal käel (sellelgi teel oli äpardusi) sinna Wyndham Resort Hotel´i lõpuks saada. Et sellesse ***** hotelli end sisse seada. No enne keskkööd jõudsime kohale. Konditsioneerid undasid terve öö toas max peal, paaril korral ärkasin ka üles. Aga kell 5 hommikul oli uni läinud (Eestis juba kell 12 päeval ju). Läksin hommikust sööma kell 6.30 -- üllatusena tuli arve saamine $ 15.13 peale sööki. Tuli välja, et hommikusöök polegi hinna sees! Jamasin veel mõnede asjadega, sain lõpuks ka netti ühendatud ning kell 9 hommikul ühes hotelli ujulas äragi ujutud. Tegelikult on see sõna "hotell" siin teatud mõttes semantiline märk. Tegemist on ligi 20 kahekorruselise motellitüüpi majaga, millel kahel korrusel toad. Majade vahel muru ja palmid ja basseinid jne. Muidugi siia juurde kuuluvad mitmed abihooned, kaasa arvatud meie konverentsisaalid. Kõik see tuletas teatud mõttes Kanaari saari meelde. Muidugi nii kui toast välja lähen, ont prilliklaasid kohe udused --- palavus ja niiskus on nii suur!
Neid ridu kirjutades olen juba palju rõõmsamas tujus kui eile õhtul ja täna hommikul hotelli töötajatega "läbirääkimisi" pidades. Kuna keegi teine tegi mulle broneeringu (Eestist ei läinud netiga läbi), siis olen nö "kahtlustav" isik, kuna kellegi teise krediitkaart on antud garantiiks. Pakkusin küll oma asemele aga ei midagi. Kui nii broneering tehtud, siis nii broneering tehtud! No nii -- hotelli tehniku abiga olen netis ja peale esimest ujumist siin neid ridu kirjutamas.