7.12.2018

Pidalitõbisest vaimulikust

Kord oli üks vaimulik, kes eksis, suheldes ühe naisterahvaga - samal ajal see daam pidevalt oli salaja vestlusi salvestamas. Selle vaimuliku suhtes isegi taheti kriminaalasi avada, kui nii politsei kui prokuratuur nentisid, et sellel "puudub igasugune alus". Aga Eesti suurimad lehed olid juba oma arvamuslood kirjutanud, see vaimulik oli oma töökohtadelt vallandatud ning tundus, et siin pole enam midagi teha.
Selle vaimuliku probleem oli selles, et olles aastaid haiguslehel depressiooni tõttu, arvas ta naiivselt ja sinisilmselt, et on võimalik peale meeleparandust ja andestust uuesti olla arvatud "vendade hulka". Seda viimast muidugi ei toimunud. Mitte keegi kristlikest liidritest ega pastoritest Eestis ei soovinud temaga suhelda - mõningaid, kes seda oleks võibolla isegi teinud - neile loeti sõnad peale, mis siis karistuseks taolise suhtlemise eest võib olla.
Kasulik on ju suhelda inimestega, kellega suhtlemine sulle probleeme ei valmista. Ja nii on see vaimulik, nagu pidalitõbine (küll ilma kellukese ja hüüdmiseta "pidalitõbi, pidalitõbi") pidanud juba üle seitsme aasta olema paaegu kõigi poolt põlatud, kes teda kunagi oma lähedaseks inimeseks pidasid. Aeg läheb edasi ja see pidalitõbine vaimulik ei oska arvata, milline ta saatus võib mõne aja pärast olla.
Nüüd on see pidalitõbine vaimulik ka oma õpetajakarjääri lõpetanud ning pensionil - pension ainus sissetulek.Mis ootab ees - kas keegi teab?

Kommentaare ei ole: