Lausanne III Kaplinnas - 4

Esimest korda siis lõunapoolkeral olla ja kodust 11 000 km kaugusel.
Kolmapäev. Taas harjunud rutiin. Saime Toliku naise Nadjaga kokku. Lõuna ajal veel mitmeid huvitavaid kohtumisi (Dr Eddie Fox jt).
Neljapäev. Vaba päev. Võtan 4h linnatuuri - näha saab palju ja ilusat. Kaplinnas 6,5 milj elanikku, neist 80 % mustad. Pärlipoes käime ja koos vahuveiniga esitatakse meile pärlite lihvimise tehnikat. Vaatan mida osta - no väikse ilusa teemantsõrmuse võiks ju naisele osta. Mis on hind? Hind on 330 000 krooni! Neljapäeva õhtul saime ka kurva teate, et MARI vahermägi poeg on surnud - Mari kiirustas koju tagasi.
Reede. Päev täis kohtumisi ning põnevaid sündmusi, eriti jäid meelde mitmed imelised tunnistused. Oluline oli Ülemaailmse Avangeelse Alliansi peasekretäride kokkusaamine ning kohtumine minu ühe juhendajaga Bostoni päevist - Gordon-Conwelli teoloogiasewminari professor Peter Kuzmiciga.
Laupäev. Kohtuminsi jällegi palju - Asbury Teoloogilise Seminari inimeste lõinasöök oli tore, samuti tutvumine uue presidendi Tennettiga. Kogu Asbury võög on nüüd tasutud ning täielikult makstud 20 miljoni dollariline juurdeehituste kompleks.
Pühapäev - põnev programm. Ilusaks lõppakordiks kujunes lõpujumalateenistus Keenia anglikaanliku korra järgi - koos armulauaga.
Esmaspäev. Hommikusöögi järel oleme lennujaamas, istun siin ja ootan tagasilennu esimest osa Kaplinn-Johannesburg.
Edasi juba meeldiv lend ning üle Aafrika mandi sai lennatud "South African Airways'iga" - soovitan, hea lennuliin! Münchenis 12 tundi ootamist, siis koju München - Tallinn.
ILUS REIS OLI!

Lausanne III Kaplinnas - 3

Esmaspäev. Taas peale hommikusööki 6-listesse gruppidesse. Pärastpoole õnnestub Euroopa kogunemisel saada esmakordselt kogu Eesti 6 liikmeline grupp kokku. Sööme ka õhtut koos. Päeva moto on Aasia kristlus. Kahjuks jäi Hiina 200 liikmeline delegatsioon saabumata võimude tõttu - kommunism on kommunism! Võrratu tunnistuse annab noor tüdruk, kes sai Põhja-Koreast välja ja õpib nüüd Lõuna Koreas!
Õhtul on bussidega hotellisaabumine juba organiseeritum ning kõik laabub ilusti.
Teisipäev. Kuna olen siin kuskil külma saanud ning jube nohu võtan nö päeva maha ja olen hotellis, et kosuda.

Lausanne III Kaplinnas - 2

Pühapäev 17. oktoober. Peale hommikusööki tuleb "Window of Heaven Fellowship"'i pastor koos abikaasaga mulle hotelli järele. Mark Nelson tuleb ka kaasa.Sõidame päris pika ma nn mustade linnaossa. Jubedad uberikud. Vaesus. Tallinna lennujaama külje all olev venelaste sibulaküla tundub selle kõrval lausa luksusliku elamisega. Koguduses oli evangeelne nädal ja ma jutlustan selle viimasel päeval telgis. WOW! See on elamus. Kohal nii 300-400 inimese vahel. Milline ülistus! Toolide ees on tühi maa - kohe saab tähendus selgeks, kui tulevad inimesed ja seal tantsima hakkavad. Vägev. Ja peale seda veel nn liturgilise tantsu naiskond. Pean jutlustuse - rahvas mõöirgab vaimustusest kaasa! Peale teenistust viiakse meid veel lõunasöögile nö päris kirikuruumidesse.
Peale lõunat algab siis Lausanne III peale. 5100 inimest 198 riigist. Võimas orkester, koor, ülistusbänd, filmid, jne. Oleme 6 gruppides kus peale minu ka Kaisa Kirikal EELK-st. Kogu avatseremoonia on väga võimas ja pidulik. Ka sisuliselt on kõik OK. Organisaatorid on saanud nn vabatahtlikud abilised peamiselt USA noortest, kes enamikele küsimustele vastavad - ma ei tea. Meie minivani juhiks on keegi sakslane. Kuidas me hotelli jõudsime - seda annab arvata.

Lausanne III Kaplinnas - 1

Olen Tallinna lennujaamas istumas ja ootamas. Täna on 15. oktoober. Kell 18.4o peaks tõusma õhku lennuk Tallinn - Frankfurt. Edasi peaks lend jätkuma marsruudil Frankfurt - Johannesburg-Kaplinn. Sinna peaksin homme kohaliku aja järgi kell 14.10 jõudma. See on muide mul esimene reis sakslaste "Lufthansa'ga".
Tallinnas oli sõit Franfurti väga OK, üle vahekaigu pidas üks vene turske selle sellise kõva häälega oma sõpradele loengut, et kuskil 1, 5 h järel palusin tal veidi vaiksem olla, mille peale ta kummaliselt isegi kuuletus. Franfurdi lennujaam (see mulle vanast ajast juba vastik!) on nii suur ja segane - lennujaamas vist 3 korda kontrolliti security's mu asju, isegi rahakotti vaadati (kiusatus oli küsida, kas on sularaha piisavalt!), sõitsime kahekorruselise Boeing 747 lennukiga Johannesburgi. Sõit oli 10 tundi, kuna olin vist üle nö keskmise väsinud, magasin mõlemad filmid maha ja muud veel - seega vast 5-6 tundi vähemalt. Johannesburgi lennujaam on ka kole pirakas! Vist ka üks maailma suurimaid! Ka siin tuli ikka ja jälle turvakontrollist läbi tulla. Siis kutsuti aga mu kingi viksima - tõesti hea töö tegi 10 randi e 20 krooni eest ära üks mustanahaline härrasmees. Siis tulid mingi firma tüdrukud ja palusid, kas võivad teha mulle tasuta seljamassaazhi selle eest, kui kuulen nende uuest IT produktist - masaazh tasuta. Mis siis ikka! Korralik masaazh oli. Ootan nüüd lendu Johannesburgist Kaplinna.
Kaplinna sõidul kohtas lennukis juba tuttavaid kongressileminejaid. Minu kõrvale istusid Euroopa Evangelikaalsete Teoloogide Föderatsiooni president koos prouaga, seljataga oli üks Ühendkuningriigi mees jne. Muide see "South African Airways" on super hea lennuliin! Ja muide kõik olid stjuuardid, mitte ühtegi stjuuardessi!
Sõitime siis konvderentsikeskusese, registratsioon jne ja nüüd siis hotellis "Easy Stay". Ilus paik. Ungarlasi ja lätlasi ja teisi nähtud juba....

Brügge 2

Teine päev oli juba nö enam rutiini minev. Ettekanded, arutelud. Pärastlõunal võttis meid vastu linnapea nimel linna välisosakonna juhataja võrratus raekojas, koos õllejoomisega. Belgias pidi olema ligi 300 erinevat õllesorti. Pärast läksime ühte vanalinna restorani sööma - väga head road ja huvitavad diskussioonid. Jõin vist 3 klaasi õlut. Kuna ma üldiselt õlut üldse ei joo oli see minu kõikide aegade suurim saavutus. Ühe Rumeenia ortodoksdiakoniga ja paljude teistega saime põnevat dialoogi pidada.
Õhtul jälle jalutuskäik läbi linna ja hotelli. Kahjuks on ikka vihmased ilmad.
27. augusti hommik algas nagu ikka hommikusöögiga ja konverentsikeskuses ettekandega teaduse ja religiooni suhetest. Pärastlõunat sõitsime Ypres'i, kus külastasime briti ja saksa sõjaväekalmistuid. Juulist novembrini 1917 toimusid seal suured lahingud, kus mõlemal poolel sõdis kokku 500 000 meest. Kalmistud on väga erinevad. Ka Ypres'i linnas käisime kohutavalt suures raekojas, kus on sõjamuuseum. Linnas jalutasime ringi ja ostsime kuulsat Belgia shokolaadi. Ypres'i katoliku katedraal on võrratult ilus ja võimas ja kaunis! Super! Koos Eesti kahe ülejäänud delegaadiga sõime ühes võrratus Itaalia restoranis. Pärast vaatasime igal päeval kell 20.00 toimuvat tseremooniat I maailmasõja võidukaare juures. Siis bussiga taas tagasi Brüggesse.
28. august taas - hommikusöök, siis taas konverentsikeskusesse ja konverentsi viimase päeva algus. Kokkuvõtvad ettekanded ja sõnavõtud. Pärastlõunat veetsime eestlastega paadiga mööda Brügge kanaleid sõites ja õhtul koos üheksakesi (6 delegaati tuli kaasa) ühes itaalia restoranis lahkumissöömaaega pidades.
Varahommikul 29. augustil asusin tagasteele koju, kuhu saabusin pärastlõunal.

Brügge 1

24. augustil asusin teele "Czech Airlines'iga" Tallinn-Praha-Brüssel Belgiasse. Lennujaamas ootasin kaua oma kohvrit - kuigi tutvusin seal kohvriootamise juures kahe soomlasega, kes samale konverentsile läksid, kuid nad ei oodanud mu kohvrisaamist ära, vaid soovisid mulle ilusat kohtumist järgmisel päeval (!!!). Niisiis tuli ise see rongiotsimine jms ära teha. Lennujaamast ostsin rongipileti Brüggesse, ümberistumisega Brüsseli ühes rongijaamas. Õnneks kohtusin Brüsseli lennujaama raudteejaamas pensionärist abielupaariga, kes ka Brüggesse sõitsid, nii et nende abiga sai rongisõit ka tehtud! Brüggesse jõudsin õhtul ja taksoga sain rongijaamast hotelli Bethune, kus väga vanamoelises majas pani üks härra mind tuppa nr 5. Tuli selline Hercule Poirot tunne - mida tema filmidest näha. Magasin mitte hästi - aga siiski OK.
Hommikul peale hommikusööki sõitsin taksoga sellesse võimsasse episkopaalkiriku kompleksi - võrratu ehitis! Konverents algas lõunasöögiga - väga hea! Väga hea algusloeng dr Robertsonilt. Pärast jätkusid grupitööd. Eestist on peale minu veel konverentsil Toomas Jürgenstein Tartust ja Evelin Tiiter Kadrinast. Olin grupitöös tehniliste võimaluste kasutamise alal religiooniõpetuses. Siis oli General Assembly osa, kus arutati organisatsiooni viimase kolme aasta tegevust ja valiti juhtkond järgmisteks aastateks. Pärast õhtusööki sõitsime taksoga koos Eveliniga hotelli, kuna peatume samas Bethune'is ja vihma sadas, nii et vanalinnaga tutvumine oleks keeruline olnud.

Taastasin oma sissepääsu.....

Ega blogipidamine kerge pole, kui ei mäleta enam kuidas sisse pääseda...........enda blogisse!

Konverentsil Pattayas - 2

28.10 pärastlõunal läks asi siin põnevamaks --- toimus nn kultuuriõhtu. Sõitsime 10 bussiga hotelli juurest ühe suure teartrikompleksi juurde. Seal kõigepealt tehti üks pilt (pärast selgus, et 4 tunni pärast välja tulles olid taldrikud meie piltidega, millele oli muidugi raske vastu seista, et mitte ära osta). Siis kohe piletikontrollist läbi (piletid muidugi kingiti meile). Siis olid kaks elevanti põlvili, pakuti võimalust elevandi põlvele istuda ja pilti teha. Küsisi, kas kui teha mu aparaadiga on see tasuta, daam vastas --- jah ilma rahata. Kaks korda küsisin, kuigi ta käes oli silt "üks pilt 40 bahti". Lasin teha pildid (2 pilti), üks elevant järas oma londiga mind kogu aeg. Kui pildid tehtud tuldi kohe raha küsima ---- jäin endale kindlaks, ütlesin, et küsisin kaks korda kas see on tasuta, te ütlesite on tasuta ja nüüd tuleb kokkuleppest kinni pidada. No sain sealt minema. Astusime teatrisse ---- meeletult võimas vaade! Nii kui Kremli Kongresside Palee! Tuled läksid maha ja algas super show! Terve Tai ajalugu mängiti maha! Korduvalt kõndisid 6 päris elevanti laval ja ridade vahel (eriti oli põnev vaadata elevantide poolt maha mängitud sõda!), daamid lendasid õhus, laserid tegid efekte. Oli tunne olla kui olümpiamängude avatseremoonial. Vägev!!! Peale seda taas niiskesse palavasse kuuma Tai õhtusse ja kõrvalruumis said kõik 500 meie konverentsi delegaati õhtusöögi, mis oli taas võimas! Ilus õhtu oli! Õhtul olin pikka aega koos Toliku ja Nadjaga, lõpuks Tolikuga veel ühes baaris arutasime mitmeid kirikuelu küsimusi.
29. oktoobri hommmikul sõin hommikust kell 8 ja siis (olles väga väsinud eelmisest päevast) läksin voodisse tagasi ja magasin 4 tundi, käisin dusshi all ja jälle söömaminek - lõunasöök. Ja siis järgnes Ülemaailmse Alliansi nn business meeting. Selle avas Rudolf Westerheide (kes on ühe korra isegi Harkujärve kirikus jutlustanud mõned aastad tagasi!) Saksamaalt väga põneva ja huvitava vaimuliku sissejuhatusega. Järgnesid aruanded ja sõnavõtud. Küsimused erinevatelt inimestelt. Erinevad kultuurid, erinevad lähenemisviisid. Siis tuli finantsaruanne. Väga segane ja väga üldine ---- graafikute kujul seinale näidatud, numbrid loeti lihtsalt kiiresti ette. Segadus -- mingeid numbreid polnud! Võeti teatavaks aruanne, oodatakse numbreid. Väikesed (või suured?) solvumised. Isegi international director läks närvi! Üks filipiini piiskop tegi kõikides küsimustes ettepanekud --- näitas ka vead ette.Läks väga põnevaks! Peadirektor Geoff Tunnicliffe läks päris närvi. Asi läheb ikka närvilisemaks! Lõpuks ikka suruti see Jordaania tüdruk läbi Rahvusvahelisse Nõukogusse. Siis läks asi rahulikumaks. Erinevate dokumentide vastuvõtmine toimub juba päris rahulikumas õhkkonnas. Kuigi mõned teravad momendid kerkisid veel. Otsus saata Billy Grahami 90 juubeliks sõnum. See läks muidugi kiiresti läbi. Järgmine peaassamblee --- veel teadmata, ilmselt Aafrikas.
Peale õhtusööki taas plenaaristung koos international director'i ettekandega. Siis algas suur tänamine ja kingituste edasiandmine.
30. oktoobri hommik - assamblee viimane päev. Peale hommikusööki jälle hommikune istung nn elutoas, suhteliselt igav diskussioon. Delegaadid haigutavad ja läpakatega teevad mingeid "oma asju". Lõpetati palvega ja saadeti kõik teele.
Õhtul sai veel juttyu vesteldud. Vaieldud Usbekistani jne delegaatidega, kes kõik oma esimese keelena vene keelt (lisades juurde: internatsionaalne rahvastevaheline keel!) näevad ja siis alles usbeki või kasahhi keelt, kes sovjeti termineid tarvitasid jne. Öö veel hotellis ja hommikul lennujaama, kus ees 10 tundi lennukis Helsingisse, siis paar tundi ootamist ja õhtul kell 21.00 juba külmas Tallinnas tagasi. Tänu Jumalale Ta abi ning imelise reisi kordamineku eest!

Konverentsil Pattayas

Teekond Ülemaailmse Evangeelse Alliansi peaasambleele Pattayas Tais ei olnud päris lihtne. Teekonna algus Tallinn-Helsinki läks suhteliselt sujuvalt. Aga Helsingis Bangkoki lennukisse asudes sain aru, kui suure vea olin oma "parima koha" valimisega teinud. Et saada rohkem jalaruumi 10 tunnilisele lennule Helsinki-Bangkok, valisin aisle koha exit ritta --- rohkem jalaruumi. Probleem selgus, kui mu kõrvale tuli mees (rääkis ainult soome keelt), kes oli kolm korda suurem kui mina ja kes ilmselt oli ka nö suuremat kohta otsinud. Nüüd polnud mul seda ruumigi mis minimaalselt vaja! Kas seisan terve sõiduaja püsti? Lennuk oli täis, stjuuardessid otsisid mulle küll vahetuse, kuid seal oli ka väga kitsas. Lõpuks läksin ise ja vahetasin end Soome alliansi juhi Timo Keskitalo kõrvale (kõhna mees!), et siis lõpuks nö normaalsem olukord saada. Lennu ajal magasin vist päris palju, sest kuidagi kiirelt läks see aeg. Ilmselt 2 - 4 tundi magasin kindlasti. Bangkokis oldi meil vastas ja vaatamata tai inimeste inglise keele aktsendi raskusele ---vahepeal tundub, et see polegi inglise keel, saime 2h autosõidu järel Pattayasse, kus hotelli sisse registreerimine ja siis oma tuppa. See hotell on tegelikult nö keskmise tasemega --- mitte nii luks kui olin siin 4 aastat tagasi. Toakaaslaseks on Malta baptistide juht Edward. Avaõhtul oli mitmeid tervitusi Tai riigi ja linna esindajatelt jne. Ilm on pilves ja sajab (kuigi 30 kraadi sooja).
Pühapäeval oli armulaud (communion) küll kavas, kuid kuna kõik istuvad saalis laudade ümber kogu aja (10 in ühe laua ümber), siis oli laudadele pandud taldrik oblaadidega ja taldrik pisikeste armulauatopsidega. Räägiti Ladina-Ameerika eri riikide delegaatide poolt, kuidas 100 aastat tagasi evangeelium Ladina-Ameerikase jõudis (??) ja siis öeldi, et pakume üksteisele oblaade ja topsikuid ja sööme ja joome seda. Selleks ajaks olin juba ukse juures ja kahjuks sellel tseremoonial ei osalenud. Meeldiv oli aga hommikuse sõnumi esitaja - Toronto Rahvaste koguduse (4000 liiget) pastori dr Price´i jutlus, mis oli tõesti hea.
Peale pühapäeva on esmaspäeval nende ridade kirjutamise ajal ettekanded --- erinevatel teemadel. Väga lähedastest inimestest on hea kohata Tolikut koos naisega Kiievist. Ta tegeleb oma kirikusüsteemis kirikuehitusega, mis on tegelikult suur spordikompleks + hotell + saal kirikuteenistuste jaoks. Multimiljoniline projekt Kiievis!
Pattaya konverentsil on väga silmatorkavalt suur osa naistel --- sessioonide juhtidena jne. Üks suur väljapanek kõneleb organisatsioonist --- piibellik võrdsus ---- ilmselt on see evangelikaalide variant liberaalide naisfeminismist. Ka esmaspäevast praegust sessiooni juhib üks kena daam Kanadast. Praegu (27.10) trükin seda teksti --- laval on nahast tugitoolid, intervjueeritakse inimesi. Lava -- "elutuba", saal "kohvik". Kas on see innovatiivne? Ei oska öelda. Igatahes praegusel hetkel suur osa delegaate küll igavleb seda "elutoa" diskussiooni jälgides.
Jätkus nn World Cafe stiilis gruppide tegevus aruteludega ümber laudade.
Õhtupoole järgnesid ettekanded ja taas õhtusöök ning õhtune sessioon, mille järel kõikidele delegaatidele lisaks eelmisel õhtul kingitud sallile Tai Alliansi poolt kingiti veel kott korvpallidega - kõikidele 500 delegaadile. Samuti vahetasime koos oma toakaaslasega tuba --- kuna jätkuvalt dusshi all käimise ajal jooksis vesi põrandale. Nüüd oleme uues toas --- ja kõik on selles osas OK. Täna hommikul (28.10) hommikul jätkus konverents hommikuse sessiooniga vaesuse teemadel. Millegipärast on nüüd pikka aega sessioonide ja plenaaristungite juhid kõik naised olnud, eile oli juttu, et pole vaja naistetööd, siis peaks ju meestetöö ka olema --- vaid naised peaksid "piibellikus võrdsuses" koos meestega olema.

FEET konverentsil Berliinis - II

Pühapäeva hommik. Kirikukellad helisevad päris pikalt ja päris kõvasti. Hommikusöögi järel lahkub kogu seltskond Berliini -- kirikusse ja vaatamisväärsustega tutvuma. Mina ootasin ära isa Dennis Santiago, et minna Karismaatilise Episkopaalkiriku teenistusele. Sõitsime Püha Eduardi katoliku kirikusse, mida siinnne CEC kogudus kasutab. Kena missa oli! Peale missat veel osadussööma-aeg kõrvalhoones kohaliku koguduse inimeste ning missal olnud isa Manfred von Beineniga. Siis läksime kolme preestriga koos Berliini kesklinna veidi vaatama (ühes vägevas kelderkohvikus sai oldud mõnda aega), siis vaatasime linnas taas ringi, eriti Potsdami platsil, mis on täis ehitatud võrratult ilusaid uusi kõrghooneid. Siis sõime lõunat ühes toredas restoranis ning isa Dennis tõi mind taas ära konverentsikeskusesse Woltersdorfis.
Esmaspäev 25.08 algas hommikupalvusega, mida viisid läbi kolm daami. Järgnes hommikusöök ja siis vaimulik sisejuhatus "Magnificat´i" alusel. Järgnes professor Pierre Berthoud´i (Aix-en-Provence, Prantsusmaa) ettekanne "Spiritualiteedi mõistmisest". Kahjuks jälle üks igav ettekanne! Midagi pole parata. Pärast kohvipausi oli diskussioon, mis veidi põnevam. Ikka on see kokkutulek suuremas osas kalvinistide ja baptistide rida --- sorry, kuid mina ei kuulu kummassegi seltskonda! Lõunasöögi ajal oli selle eest aga väga põnev vestlus ühe praktilise teoloogia professoriga Stavangeri Misjoni- ja Teoloogiakoolist. Pealelõunane ettekanne dr Ian Randalli poolt (Ühendkuningriik) oli küllalt põnev - "Evangelikaalse spiritualiteedi taasavastamine". Siis järgnes õhtusöök ja FEET'i nö aastakoosolek, kus mul paluti alguspalve teha. Uueks esimeheks (2008-2014) valiti prof dr Pierre Berthoud, taas üks prantslane. Sellega päev lõppeski. Peale seda oli tükk aega mitmest paigast tulevat lärmi kuulda. Kuidagi ägedaks läks koosolemine -- mõned nõupidamisruumid muutusid kui pub´ideks, peamiselt saksa kommete kohaselt joodi õlut. Ilmselt küllaltki lõbus oli neil seal koos olla. Mõned jõid ka veini. Mina ikka klassikaliselt --- kokakoolat.....
26.08. Hommikusöök ja siis asjad toast välja. Nii et varane check-out, kui kirikukeskuse puhul nii öelda võiks. Hommikune vaimulik osa ja viimased loengud enne konverentsi lõppu. Kuigi ettekande katoliku spiritualiteedist pidi tegema Praha kardinal Miroslav Vlk, tervislikel põhjustel ta seda ei saanud teha, haiglast saatis videotervituse. Ettekande tegi Praha lähistel asuva karmeliitide ordu ülem, isa dr Pavel Vojech Kohut. Ilus ettekanne oli! Ainus probleem -- kohutavalt veniv ja kohutavalt pikk. Tundus, et lõppu ei tulegi. Karmeliidi munk muudkui rääkis ja rääkis ja rääkis..... Sellele järgnes kohvipaus ja siis arutelu. Lühike arutelu. Mõned küsimused. Isegi katoliiklased ei ole kohustatud Neitsi Maarjat eriliselt austama --- see on küll võimalus, mida paljud teevad, kuid see pole kohustuslik. Neitsi Maarja austus on sama kui teiste pühade austus, Neitsi Maarja pole mitte latreia --- see on ainult Jumala poole. Siis toimus kokkuvõte tervest konverentsist - dr Lalleman ja dr Cerny. Tsiteeriti mitmeid inimesi, kes olid kommenteerinud antud konverentsi tulemusi. Kuidas mõista evangelikaalset spiritualiteeti ja kuidas seda ellu viia? Lõpupalve dr Cerny poolt ja lõunasöök ning konverents läbi oligi. Tagasiteekond Eestisse kulges ilma komplikatsioonideta.