Taastasin oma sissepääsu.....

Ega blogipidamine kerge pole, kui ei mäleta enam kuidas sisse pääseda...........enda blogisse!

Konverentsil Pattayas - 2

28.10 pärastlõunal läks asi siin põnevamaks --- toimus nn kultuuriõhtu. Sõitsime 10 bussiga hotelli juurest ühe suure teartrikompleksi juurde. Seal kõigepealt tehti üks pilt (pärast selgus, et 4 tunni pärast välja tulles olid taldrikud meie piltidega, millele oli muidugi raske vastu seista, et mitte ära osta). Siis kohe piletikontrollist läbi (piletid muidugi kingiti meile). Siis olid kaks elevanti põlvili, pakuti võimalust elevandi põlvele istuda ja pilti teha. Küsisi, kas kui teha mu aparaadiga on see tasuta, daam vastas --- jah ilma rahata. Kaks korda küsisin, kuigi ta käes oli silt "üks pilt 40 bahti". Lasin teha pildid (2 pilti), üks elevant järas oma londiga mind kogu aeg. Kui pildid tehtud tuldi kohe raha küsima ---- jäin endale kindlaks, ütlesin, et küsisin kaks korda kas see on tasuta, te ütlesite on tasuta ja nüüd tuleb kokkuleppest kinni pidada. No sain sealt minema. Astusime teatrisse ---- meeletult võimas vaade! Nii kui Kremli Kongresside Palee! Tuled läksid maha ja algas super show! Terve Tai ajalugu mängiti maha! Korduvalt kõndisid 6 päris elevanti laval ja ridade vahel (eriti oli põnev vaadata elevantide poolt maha mängitud sõda!), daamid lendasid õhus, laserid tegid efekte. Oli tunne olla kui olümpiamängude avatseremoonial. Vägev!!! Peale seda taas niiskesse palavasse kuuma Tai õhtusse ja kõrvalruumis said kõik 500 meie konverentsi delegaati õhtusöögi, mis oli taas võimas! Ilus õhtu oli! Õhtul olin pikka aega koos Toliku ja Nadjaga, lõpuks Tolikuga veel ühes baaris arutasime mitmeid kirikuelu küsimusi.
29. oktoobri hommmikul sõin hommikust kell 8 ja siis (olles väga väsinud eelmisest päevast) läksin voodisse tagasi ja magasin 4 tundi, käisin dusshi all ja jälle söömaminek - lõunasöök. Ja siis järgnes Ülemaailmse Alliansi nn business meeting. Selle avas Rudolf Westerheide (kes on ühe korra isegi Harkujärve kirikus jutlustanud mõned aastad tagasi!) Saksamaalt väga põneva ja huvitava vaimuliku sissejuhatusega. Järgnesid aruanded ja sõnavõtud. Küsimused erinevatelt inimestelt. Erinevad kultuurid, erinevad lähenemisviisid. Siis tuli finantsaruanne. Väga segane ja väga üldine ---- graafikute kujul seinale näidatud, numbrid loeti lihtsalt kiiresti ette. Segadus -- mingeid numbreid polnud! Võeti teatavaks aruanne, oodatakse numbreid. Väikesed (või suured?) solvumised. Isegi international director läks närvi! Üks filipiini piiskop tegi kõikides küsimustes ettepanekud --- näitas ka vead ette.Läks väga põnevaks! Peadirektor Geoff Tunnicliffe läks päris närvi. Asi läheb ikka närvilisemaks! Lõpuks ikka suruti see Jordaania tüdruk läbi Rahvusvahelisse Nõukogusse. Siis läks asi rahulikumaks. Erinevate dokumentide vastuvõtmine toimub juba päris rahulikumas õhkkonnas. Kuigi mõned teravad momendid kerkisid veel. Otsus saata Billy Grahami 90 juubeliks sõnum. See läks muidugi kiiresti läbi. Järgmine peaassamblee --- veel teadmata, ilmselt Aafrikas.
Peale õhtusööki taas plenaaristung koos international director'i ettekandega. Siis algas suur tänamine ja kingituste edasiandmine.
30. oktoobri hommik - assamblee viimane päev. Peale hommikusööki jälle hommikune istung nn elutoas, suhteliselt igav diskussioon. Delegaadid haigutavad ja läpakatega teevad mingeid "oma asju". Lõpetati palvega ja saadeti kõik teele.
Õhtul sai veel juttyu vesteldud. Vaieldud Usbekistani jne delegaatidega, kes kõik oma esimese keelena vene keelt (lisades juurde: internatsionaalne rahvastevaheline keel!) näevad ja siis alles usbeki või kasahhi keelt, kes sovjeti termineid tarvitasid jne. Öö veel hotellis ja hommikul lennujaama, kus ees 10 tundi lennukis Helsingisse, siis paar tundi ootamist ja õhtul kell 21.00 juba külmas Tallinnas tagasi. Tänu Jumalale Ta abi ning imelise reisi kordamineku eest!

Konverentsil Pattayas

Teekond Ülemaailmse Evangeelse Alliansi peaasambleele Pattayas Tais ei olnud päris lihtne. Teekonna algus Tallinn-Helsinki läks suhteliselt sujuvalt. Aga Helsingis Bangkoki lennukisse asudes sain aru, kui suure vea olin oma "parima koha" valimisega teinud. Et saada rohkem jalaruumi 10 tunnilisele lennule Helsinki-Bangkok, valisin aisle koha exit ritta --- rohkem jalaruumi. Probleem selgus, kui mu kõrvale tuli mees (rääkis ainult soome keelt), kes oli kolm korda suurem kui mina ja kes ilmselt oli ka nö suuremat kohta otsinud. Nüüd polnud mul seda ruumigi mis minimaalselt vaja! Kas seisan terve sõiduaja püsti? Lennuk oli täis, stjuuardessid otsisid mulle küll vahetuse, kuid seal oli ka väga kitsas. Lõpuks läksin ise ja vahetasin end Soome alliansi juhi Timo Keskitalo kõrvale (kõhna mees!), et siis lõpuks nö normaalsem olukord saada. Lennu ajal magasin vist päris palju, sest kuidagi kiirelt läks see aeg. Ilmselt 2 - 4 tundi magasin kindlasti. Bangkokis oldi meil vastas ja vaatamata tai inimeste inglise keele aktsendi raskusele ---vahepeal tundub, et see polegi inglise keel, saime 2h autosõidu järel Pattayasse, kus hotelli sisse registreerimine ja siis oma tuppa. See hotell on tegelikult nö keskmise tasemega --- mitte nii luks kui olin siin 4 aastat tagasi. Toakaaslaseks on Malta baptistide juht Edward. Avaõhtul oli mitmeid tervitusi Tai riigi ja linna esindajatelt jne. Ilm on pilves ja sajab (kuigi 30 kraadi sooja).
Pühapäeval oli armulaud (communion) küll kavas, kuid kuna kõik istuvad saalis laudade ümber kogu aja (10 in ühe laua ümber), siis oli laudadele pandud taldrik oblaadidega ja taldrik pisikeste armulauatopsidega. Räägiti Ladina-Ameerika eri riikide delegaatide poolt, kuidas 100 aastat tagasi evangeelium Ladina-Ameerikase jõudis (??) ja siis öeldi, et pakume üksteisele oblaade ja topsikuid ja sööme ja joome seda. Selleks ajaks olin juba ukse juures ja kahjuks sellel tseremoonial ei osalenud. Meeldiv oli aga hommikuse sõnumi esitaja - Toronto Rahvaste koguduse (4000 liiget) pastori dr Price´i jutlus, mis oli tõesti hea.
Peale pühapäeva on esmaspäeval nende ridade kirjutamise ajal ettekanded --- erinevatel teemadel. Väga lähedastest inimestest on hea kohata Tolikut koos naisega Kiievist. Ta tegeleb oma kirikusüsteemis kirikuehitusega, mis on tegelikult suur spordikompleks + hotell + saal kirikuteenistuste jaoks. Multimiljoniline projekt Kiievis!
Pattaya konverentsil on väga silmatorkavalt suur osa naistel --- sessioonide juhtidena jne. Üks suur väljapanek kõneleb organisatsioonist --- piibellik võrdsus ---- ilmselt on see evangelikaalide variant liberaalide naisfeminismist. Ka esmaspäevast praegust sessiooni juhib üks kena daam Kanadast. Praegu (27.10) trükin seda teksti --- laval on nahast tugitoolid, intervjueeritakse inimesi. Lava -- "elutuba", saal "kohvik". Kas on see innovatiivne? Ei oska öelda. Igatahes praegusel hetkel suur osa delegaate küll igavleb seda "elutoa" diskussiooni jälgides.
Jätkus nn World Cafe stiilis gruppide tegevus aruteludega ümber laudade.
Õhtupoole järgnesid ettekanded ja taas õhtusöök ning õhtune sessioon, mille järel kõikidele delegaatidele lisaks eelmisel õhtul kingitud sallile Tai Alliansi poolt kingiti veel kott korvpallidega - kõikidele 500 delegaadile. Samuti vahetasime koos oma toakaaslasega tuba --- kuna jätkuvalt dusshi all käimise ajal jooksis vesi põrandale. Nüüd oleme uues toas --- ja kõik on selles osas OK. Täna hommikul (28.10) hommikul jätkus konverents hommikuse sessiooniga vaesuse teemadel. Millegipärast on nüüd pikka aega sessioonide ja plenaaristungite juhid kõik naised olnud, eile oli juttu, et pole vaja naistetööd, siis peaks ju meestetöö ka olema --- vaid naised peaksid "piibellikus võrdsuses" koos meestega olema.

FEET konverentsil Berliinis - II

Pühapäeva hommik. Kirikukellad helisevad päris pikalt ja päris kõvasti. Hommikusöögi järel lahkub kogu seltskond Berliini -- kirikusse ja vaatamisväärsustega tutvuma. Mina ootasin ära isa Dennis Santiago, et minna Karismaatilise Episkopaalkiriku teenistusele. Sõitsime Püha Eduardi katoliku kirikusse, mida siinnne CEC kogudus kasutab. Kena missa oli! Peale missat veel osadussööma-aeg kõrvalhoones kohaliku koguduse inimeste ning missal olnud isa Manfred von Beineniga. Siis läksime kolme preestriga koos Berliini kesklinna veidi vaatama (ühes vägevas kelderkohvikus sai oldud mõnda aega), siis vaatasime linnas taas ringi, eriti Potsdami platsil, mis on täis ehitatud võrratult ilusaid uusi kõrghooneid. Siis sõime lõunat ühes toredas restoranis ning isa Dennis tõi mind taas ära konverentsikeskusesse Woltersdorfis.
Esmaspäev 25.08 algas hommikupalvusega, mida viisid läbi kolm daami. Järgnes hommikusöök ja siis vaimulik sisejuhatus "Magnificat´i" alusel. Järgnes professor Pierre Berthoud´i (Aix-en-Provence, Prantsusmaa) ettekanne "Spiritualiteedi mõistmisest". Kahjuks jälle üks igav ettekanne! Midagi pole parata. Pärast kohvipausi oli diskussioon, mis veidi põnevam. Ikka on see kokkutulek suuremas osas kalvinistide ja baptistide rida --- sorry, kuid mina ei kuulu kummassegi seltskonda! Lõunasöögi ajal oli selle eest aga väga põnev vestlus ühe praktilise teoloogia professoriga Stavangeri Misjoni- ja Teoloogiakoolist. Pealelõunane ettekanne dr Ian Randalli poolt (Ühendkuningriik) oli küllalt põnev - "Evangelikaalse spiritualiteedi taasavastamine". Siis järgnes õhtusöök ja FEET'i nö aastakoosolek, kus mul paluti alguspalve teha. Uueks esimeheks (2008-2014) valiti prof dr Pierre Berthoud, taas üks prantslane. Sellega päev lõppeski. Peale seda oli tükk aega mitmest paigast tulevat lärmi kuulda. Kuidagi ägedaks läks koosolemine -- mõned nõupidamisruumid muutusid kui pub´ideks, peamiselt saksa kommete kohaselt joodi õlut. Ilmselt küllaltki lõbus oli neil seal koos olla. Mõned jõid ka veini. Mina ikka klassikaliselt --- kokakoolat.....
26.08. Hommikusöök ja siis asjad toast välja. Nii et varane check-out, kui kirikukeskuse puhul nii öelda võiks. Hommikune vaimulik osa ja viimased loengud enne konverentsi lõppu. Kuigi ettekande katoliku spiritualiteedist pidi tegema Praha kardinal Miroslav Vlk, tervislikel põhjustel ta seda ei saanud teha, haiglast saatis videotervituse. Ettekande tegi Praha lähistel asuva karmeliitide ordu ülem, isa dr Pavel Vojech Kohut. Ilus ettekanne oli! Ainus probleem -- kohutavalt veniv ja kohutavalt pikk. Tundus, et lõppu ei tulegi. Karmeliidi munk muudkui rääkis ja rääkis ja rääkis..... Sellele järgnes kohvipaus ja siis arutelu. Lühike arutelu. Mõned küsimused. Isegi katoliiklased ei ole kohustatud Neitsi Maarjat eriliselt austama --- see on küll võimalus, mida paljud teevad, kuid see pole kohustuslik. Neitsi Maarja austus on sama kui teiste pühade austus, Neitsi Maarja pole mitte latreia --- see on ainult Jumala poole. Siis toimus kokkuvõte tervest konverentsist - dr Lalleman ja dr Cerny. Tsiteeriti mitmeid inimesi, kes olid kommenteerinud antud konverentsi tulemusi. Kuidas mõista evangelikaalset spiritualiteeti ja kuidas seda ellu viia? Lõpupalve dr Cerny poolt ja lõunasöök ning konverents läbi oligi. Tagasiteekond Eestisse kulges ilma komplikatsioonideta.

FEET konverentsil Berliinis - I

Iga 2 aasta järgi toimub konverents, kus tulevad kokku Euroopa Evangelikaalsete Teoloogide Föderatsiooni (FEET) liikmed. Seekordne teekond 22. augustil 2008 Berliini konverentsile oli küllalt kummaline. Lennu esimene osa - Tallinn-Riia läks ilusti. Riias läksime lennukisse, istusime seal 2 tundi (!!), kui stjuuardessid ja stjuuardid jooksid edasi-tagasi ja lugesid inimesi ja kontrollisid nimekirju. Esimest korda olin Baltic Air pardal, ilmselt püüan seda vältida nüüd. Lätlastel on saja piires lugemisega ikka probleeme! Lubati siis lennul Berliini ilma rahata süüa-juua anda. Pettus puha! Lubati vett, kohvi ja teed ilma rahata. Võtsin siis koos rahaga lasanja --- kiiresti tuli süüa, sest kohe algas maandumine --- kole aeglane teenindus! Jube lennuliin Baltic Air! Lennujaamas oli vastas Berliini CEC preester isa Dennis Santiago, kelle autoga ekslesime kaua, kuid jõudsime siiski Woltersdorfi kohale 4 tunni hilinemisega (sellest muidugi üle 3 tunni läks Baltic Air´i arvele!). Õhtusöögi sain Woltersdorfi kristlikus keskuses hilinemisega ja esimese ettekande ajal korraldasin veel oma asju seal. Esimese ettekande järgi toimunud diskussiooniks oli juba kõik OK. Kuigi olin veidi higine, sain teiste osalistega kaasa elada arutlusele. Kuna lennukis ei jõudnud mulle antud veinipudelt juua (algas maandumine!), siis jõin selle enne magamaminekut ära. Igatahes puhkasin päris hästi!
Teine päev (23.08) algas hommikusöögiga ja meeldivate vestlustega. Siis vaimulik algus ühe daami poolt - Londoni Spurgeoni kolledzi õppejõud - dr Hetty Lalleman. Päris heal tasemel vaimulik mõtisklus! Siis tuli prof Gert Kwakkeli (Holland) ettekanne kristlikust spiritualiteedist Piiblis. Igav oleks vast parim iseloomustus -- VT õppejõud tõi esile küll terve rea fakte ja jutustas ümber VT lugusid + UT-st Peetruse loo ka, aga mis oli point? Saime kohvipausi järel osalejate nimekirja - 57 inimest. Norra, Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Slovakkia, USA, Tsehhi Vabariik, Ühendkuningriik, Holland, Bulgaaria, Eesti, Itaalia, Sveits, Ruanda. Kokku 1 Aafrika riik + USA + 12 Euroopa riiki. Peale arutelu oli lõunasöök, kus toimus päris huvitav kõnelus mul ühe USA misjonäriga. Siis jälle "mängisin" oma arvutiga, et WIFI tööle saada. Kõikide abiliste jõud ütles üles.... ei midagi. Ja siis .... täiesti iseenesest sain netiühenduse! Imelik. Väga imelik on see. Pärastlõunal pidas pika ettekande evangelikaalse spiritualiteedi alustest Sileesia Evangeelse Kiriku piiskop dr Stanislaw Pietak Tsehhi Vabariigist. Kahjuks oli ka see pikk ja igav ettekanne. Peale ettekannet oli taas diskussioon --- ja jällegi põnevam kui ettekanne ise. Järgnes õhtusöök, millele omakorda järgnesid õpikojad erinevatel teemadel. Kuna olin küllalt väsinud, siis neil ei osalenud. Hilisõhtul kõnelen veel telefonitsi kanoonik Bernd Niemeyeriga Saksamaa Karismaatilise Episkopaalkiriku praegusest situatsioonist.

Konvendil Orlandos: päev 8

Peale ärkamist pakkisin oma asju, maksin hotelli arve ära ja käisime koos piiskop Elmer Belmonte'ga hommikust söömas üle tee restoranis. Siis ootasin, et isa Scott Davidson mulle kell 11.00 järele tuleks, et mind lennujaama viia. Samal ajal tuli ka lennujaama kaasa piiskop Belmonte, kellega koos isa Scott edasi sõitis --- nii et mõlemad ütlesid mulle kaasa parimad reisisoovid. Asusin siis kell 16.00 22 tunnilisele teekonnale, kus ma lõpuks Orlando kuumusest Tallinna jahedusse olen jõudnud. Võib olla peaks siia kirjutama juba Orlando konvendi 9 päev, aga teel üle Atlandi ookeani esimest filmi küll vaatasin - aga teist mitte. Teisest filmist ei mäleta midagi, kuigi esimese filmi --- Narnia lugude Caspari seiklused said vaadatud. Mõned tunnid veel ja Estonian Air tõi mind jahedasse Tallinna. Tänu Jumalale, et reis ilusti korda läks!

Konvendil Orlandos: päev 7

Täna ärkasin hilja, kõigepealt üks ujumine sillerdavas basseinis ja siis hommikusöök. Nüüd puhkan lihtsalt niisama, ilmselt saab tänasel päeval veel korduvalt ujuda. See päev on nn mitte-midagi-erilist tegemise päev. Ei taha kuhugi eriti minna. Puhkan siin kohapeal. Homme juba kell 11 asume hotellist minekule. Nii et naudin veel selle Wyndham Resort hotelli võlusid. Enamik konvendi inimesi on juba läinud, väga harva näeb veel mõnda tuttavat. Nt basseini ujuma minnes sattusin täna kokku piiskop Elmer Belmonte'ga. Ongi täna nö basseini päev. Taas olen ujumast tulnud, taas mõnus tunne. Lõunasöök (või varane õhtusöök) oli mul täna üle tee "McDonalds'is". Siis helistas piiskop Elmer Belmonte, saime kokku, näitasin talle ühte Eesti TV teenistust Harkujärve kirikust. Pärast seda käisime ühes ameerika restoranis ühiselt õhtust söömas.

Konvendil Orlandos: päev 6

Pühapäev. Peale hommikusööki sõidutab Michelle Davidson (piiskop Frank Costantino tütar) meid Orlando Püha Dismase katedraali. Seal toimunud missal jutlustas piiskop Ricardo Alcaraz Filipiinidelt, kaasa teenisid piiskop Prakash Yuhanna (Pakistan) ja EKEK peavikaar. Osalesid piiskop Elmer Belmonte (Madriid), dekaan Ariel Santos (Manila, Flipiinid) ja paljud teised. Teenistusel oli umbes 130 inimest. Peale jutlust andis ligi 10 inimest oma elu üle Jumalale, palvetasime tervise pärast --- peaegu pool kogudust tuli ette. See kogudus on paigaks, kus rehabilitatsioonikeskuse mehed käivad ja vanglast tulnud jne. Seetõttu ei teinud ma rahvast ühtki pilti -- muide saalis oli 6 inimest päris vangiriietuses. Peale missat läksime koos ühte restorani lõunatama ja peale seda veel võttis Michelle piiskop Belmonte ja minu kaasa väikesele shopping tuurile. Pärastpoole olin pikka aega basseinis ja mullivannis. Järgnevalt oli pikem oluline vestlus võimalikust koostööst Euroopa tasandil erinevate ICCEC koguduste vahel piiskop Elmer Belmonte´ga. Loodame, et sellest vestlusest olulised asjad on sündimas!

Konvendil Orlandos: päev 5

Hommikul ärkasin ja läksin kohe ujuma. Ka mullivannis oli tore varahommikul vabas õhus olla. Hommikusöök, heade soovide edastamine kõikidele kes on ja olid ära sõitmas juba. Vestlus piiskop Elmer Belmonte´ga (Madriid, Hispaania). Need hetked on siiani olnud olulised sidemete jätkamises. Tore oli ka Birgittaga skype´i vahendusel rääkida ja saatsin talle mõned pildid siinsest elust-olust. Siis tegi üks härrasmees mulle üllatuse --- pakkus end autojuhiks, tal oli üüriauto (olime kunagi koos Saksamaa konvendil). No mis siis ikka, läksime Disneyworldi. Ta tegi välja. Sõitsime sinna, kõigepealt siis monorelssrongiga Magic Kingdom parki. Käisime umbes kolmveerandi sellest läbi, tegin üle 200 foto (kokku mul neid tehtud juba 740). Mis see Disneyworld siis on? Kahesugused muljed. Kuna olime enne nn teemaparkides USA-s elades käinud, siis midagi nii vapustavat ei olnud. Teatud asjad olid muidugi põnevad --- kuidas karurobotid olid pandud country - muusikat esitama või siis Kariibi mere piraatide vaatemäng, kus sõitsime läbi pimedate maa-aluste käikude paatidega. Samas --- nö vapustavat kogemust ei saanudki. No vähemalt olen seal ära käinud! Jalad hakkasid pikast käimisest valutama, ligi 40 kraadine palavus ja 100 % niiskust pole ka mitte kerge asi! Pärast väikest puhkust hotellitoas läksime üheskoos "Pizza Hut'i" sööma --- vanad USA ajad tulid meelde!

Konvendil Orlandos: päev 4 teine osa

Nüüd on konvent siis läbi! Tänaõhtune lõpumissa oli tõesti väga võimas!Ja taas (pean küll end kordama), jutlus, mille patriarh pidas, oli ka väga-väga hea! Armulauateenistuses assisteerisid lõpumissal patriarhi kõrval Aafrika piiskopid, kes muide teenistuse ajal üheskoos altari ees ka kaks laulu suaheeli keeles laulsid. Põnev oli pisikeste laste teenimine lektsionaariumi lugemiste vahel. Peale missat nagu ikka läksin basseini ja kella 23 - 24 ujusil basseinis, vahepeal kuumas mullivannis olles. See on nii imeline, olla mullivannis --- tume taevas, lambid põlevad kõikjal ümberringi. Järgmine ülemaailmne konvent on 4 aasta pärast --- 2012 Madriidis Hispaanias. Jällekohtumiseni!