Konvendil Orlandos: päev 3 teine osa

Lõuna paiku oli teoloogiakomisjoni koosolek, kuhu jäin natuke hiljaks, sest siin hotelli registratuuris läks rohkem aega. Asi on nii segane, et isegi raske seletada --- tehti broneering teise krediitkaardiga, mis tõi uskumatud probleemid. Nüüd aga õnnestus lõpuks see ööbimise arve ette ära maksta -- alguses tahtsin teha seda kahes osas, aga nüüd on kõik OK vähemalt seoses sellega. Siis olin 2 tundi avamissa proovil, istun esimeses reas keskel, kus liitun evangeeliumiprotsessiooniga ja loen siis eesti keeles teksti --- pealugeja on Manila katedraali dekaan isa Ariel Santos (ka Stefanoses teeninud koos peapiiskop Hines´iga). Muide tänasel avamissal jutlustabki peapiiskop Hines, millele järgneb uue patriarhi peapiiskop Craig W. Bates´i troonimine. Lippude paraadis on 22 lippu, Eesti lipp oli tagurpidi taas üles pandud. Tuli meelde Barcelona olümpia, nii et palusin selle ära parandada (hea et selline nuuskur olen!). Parandus tehti küllalt kiiresti. Protsessioonis saab olema üle 200 vaimuliku, 35 piiskoppi (neist 17 on kohal Aafrikast). Olen mitmel korral väga südamlikult peapiiskop Paulu Garcia´ga kõnelenud -- kutsub Brasiiliasse! No mida küll teha! Õhtumissal on kohal kohalikud tuletõrjeülemad (ehk nagu USA-s öeldakse --- tuletõrjemarssalid), kelle käest saadi eriload, et kolmel korral suures ballisaalis, kus üle 1200 koha, lülitatakse välja tuletõrjesignalisatsioon --- meil ju viiruk! Nad peavad taolistel juhtudel ise kohal olema. Võimas altariosa on tehtud, palju valgusteid ülal jne. Praegu on 2 tundi vaba aega ja siis lähen juba ornaati panema, et avamissa protsessiooniks valmis olla. Ise marsin lippude järgi esimeses reas nö evangeeliumilugejate osas. Igatahes põnevus on suur. Järgmise sissekande teen juba siia peale avamissa lõppu! Usume ja loodame, et kõik läheb ilusti korda!

Konvendil Orlandos: päev 3

Hommikusöögi eel jooksen kokku misjonidirektoriga, kes naeratuse saatel küsib kuidas läheb? Kui kuuleb, et keegi vastu mulle lennujaama ei tulnud, imestab.... kas keegi ei tulnud? (Tema ise pidi tulema ja korraldama!). Ameerika naivete.... No mis ikka. Peale hommikusööhi kohtun veel mitmete inimestega ja esmakordselt käin läbi ka meie "kirikusaali" --- suure ballisaali, mis on kirikuks kujundatud. Võimas küll! Ja ilusam kui nt Jacksonville´i oma 1996 kus koos Ülle ja Ulviga olime. Juba hommikust võib klerikaalsärkides mehi kohata rohkem kui eile -- eile oldi T-särkides basseini juures suures osas, täna on tunne teine. TÄNA HAKKAB PEALE!

Konvendil Orlandos: päev 2 neljas osa

Asjad lähevad põnevamaks. Kohtumised konvendile jõudvate inimestega --- tervitan peapiiskop Thomas Hines´i (Flipiinid) ja dekaan Santost Manilast; piiskop Gene Lilly´t koos abikaasaga; mind tervitab autoga mööda sõites patriarhi proua Cathy: "Welcome to America!" Mõne aja pärast isa Ken Tanner, piiskop Mahoniga räägime päris pikalt. Suur hulk aafriklasi on juurde tulnud. Enam vist ei jõua kõike üles lugedagi. Basseini ääres kohtun piiskop Eppsi ja peapiiskop Wooddalliga. Kõik tundvat minust midagi kuulvat olevat, kohtun ka inimestega, kellest mina olen midagi kuulnud. Nüüd olen palju paremas toas oma "kuningavoodiga" (king size bed). Kolimine läks ka ilusti. Golfikäruga tõi bellman mind ära ja küsis kust ma olen, Eesti peale ta noogutas ja lisas -- "kus te auto on? kaua siia sõitsite?" Rahvast tuleb juurde ja juurde. Lobby´s on juba pikad järjekorrad inimestest, kes kõike ennast hotelli (või sellese külla kuidas öelda) kirja tahavad panna. Ei tea mis õhtupoole ees ootab, ujuma tahaks vist korra veel minna, aga kes teab...Õhtul käisime isa Ken Tanneri ja ta perega ühes kohalikus restoranis koos söömas. Peale selle saime basseini juures kokku paljude inimestega --- rõõmus oli kohtuda perekond Sweeney´dega, kelle kodu külalislahkust saime koos Ulviga kogeda 1993 Kansas City´s.

Konvendil Orlandos: päev 2 kolmas osa

Aeg läheb kiiresti. Sain 6 Aafrika piiskopiga lobby' s kokku, vestlesime ja nad õnnistasid mind. Siis läksin üle tee "McDonalds´si" sööma -- maailma suurim McDonalds! On küll! Ukskumatu mis teemapargid kõik siia sisse on tehtud! Igatahes mu SEB kaardiga makse oli 0.1 sekundiga korras! Nüüd tuleb üks suur operatsioon teha --- juba eile õhtul oli juttu sellest. Kuna olen üksi toas pole vaja kahte nn kuninganna suurust voodit (queen size), vahetan toa välja, et saada üks kuninga suurus (king size) voodi! Eks näe kas on etem. Muidugi peaks peamajale ja konverentsisaalile ka lähem olema.

Konvendil Orlandos: päev 2 teine osa

Peale ujumist kohtusin basseini ääres patriarh Craig W. Bates´i ja piiskop Michael Davidsoniga. Ja mõne ajal pärast veel hotelli lobby´s kahe Aafrika piiskopiga - piiskop Ngusa (Keenia - piiskopkonnas 26 kogudust ja 7000 liiget) ja piiskop Tom Nak Kokanyi´ga (Sudaani piiskop, tal üle 40 koguduse ja 3000 liiget, katedraali nimeks - Alfa ja Oomega Katedraal). Juba enam ja enam saab kokku ICCEC inimestega. Loodan, et saan uusi sõpru palju juurde.

Konvendil Orlandos: päev nr 1 ja hommik 2

28. juuli varahommikul alustasin siis teekonda Ameerikasse ICCEC ülemaailmsele konvendile. Kõigepealt Eesti Õhuga Tallinn - Stockholm. Selle tunniajase reisi magasin küll suures osas maha. Peale 5 h Stockholmi lennujaamas ootamist õnnestus "Delta" lennule exit ritta pilet saada, mis andis muidugi üle ookeani turistiklassis lennates jalgadele palju ruumi juurde. Eks see 9 h ja üle veel oli ikka pikk lend küll --- jõuti isegi meile 3 mängufilmi ära näidata + veel igasugust väikest vaatamist otsa. Toit oli väga hea (valisin kanabroileri). Atlanta lennujaam on kui Moskva metroo -- muudkui sõida metroorongiga, hiljem selgus, et Orlando lennujaamas on vaja pakkide kättesaamiseks monorelssrongiga sõita.
Orlandos tulin pagasi kättesaamise järel kohe lennujaamast välja nagu juhatatud, kuid keda polnud, olid mu vastuvõtjad. Kuna palavus oli tappev - ameeriklaste vastutulelikkusele lootes sain 4 korda laenata mobiili kõrvalseisjatelt, et mulle antud telefonidel keegi vastaks. Aga telefonid ei vastanud. Niisiis peale 90 min mõttetut ootamist ja meeletut higistamist (ning seljataga 20 h lendamist!) ning ajavahe ka -- mul oli juba kell 6 hommikul (!) otsustasin omal käel (sellelgi teel oli äpardusi) sinna Wyndham Resort Hotel´i lõpuks saada. Et sellesse ***** hotelli end sisse seada. No enne keskkööd jõudsime kohale. Konditsioneerid undasid terve öö toas max peal, paaril korral ärkasin ka üles. Aga kell 5 hommikul oli uni läinud (Eestis juba kell 12 päeval ju). Läksin hommikust sööma kell 6.30 -- üllatusena tuli arve saamine $ 15.13 peale sööki. Tuli välja, et hommikusöök polegi hinna sees! Jamasin veel mõnede asjadega, sain lõpuks ka netti ühendatud ning kell 9 hommikul ühes hotelli ujulas äragi ujutud. Tegelikult on see sõna "hotell" siin teatud mõttes semantiline märk. Tegemist on ligi 20 kahekorruselise motellitüüpi majaga, millel kahel korrusel toad. Majade vahel muru ja palmid ja basseinid jne. Muidugi siia juurde kuuluvad mitmed abihooned, kaasa arvatud meie konverentsisaalid. Kõik see tuletas teatud mõttes Kanaari saari meelde. Muidugi nii kui toast välja lähen, ont prilliklaasid kohe udused --- palavus ja niiskus on nii suur!
Neid ridu kirjutades olen juba palju rõõmsamas tujus kui eile õhtul ja täna hommikul hotelli töötajatega "läbirääkimisi" pidades. Kuna keegi teine tegi mulle broneeringu (Eestist ei läinud netiga läbi), siis olen nö "kahtlustav" isik, kuna kellegi teise krediitkaart on antud garantiiks. Pakkusin küll oma asemele aga ei midagi. Kui nii broneering tehtud, siis nii broneering tehtud! No nii -- hotelli tehniku abiga olen netis ja peale esimest ujumist siin neid ridu kirjutamas.

Esimest korda KUMUs

11. juunil 2008 käisin esimest korda KUMUs. Hästi põnev kogemus oli küll ja hoone on tõepoolest võimas ning küllalt omanäoline.

Lõunasöök Eesti tuntuima olümpiavõitjaga

22. augustil 2007 oli mul erakordne võimalus lõunastada tuntud sangari ja olümpiavõitja Jaak Uudmäega. Lõunasöök möödus sõbralikus ja sundimatus õhkkonnas. Vestlesime ilmalikel teemadel; hr Uudmäe karbonaad ja minu kiievi kotlet maitsesid meile mõlemile väga hästi. Eriline au oli pakkuda privaatset transporditeenust hr olümpiavõitjale tagasi söömiskohast tööülesannete täitmisele. See lõunasöök jääb mulle sügavalt hinge pikaks ajaks --- kohtumine sellises sundimatus õhkkonnas taolise väljapaistva ja suurepärase inimesega!

Tagasi Egerist

Egeri linn Ungaris on tuntud kunagise menuromaani "Egeri tähed" ja tuntud Egeri veinide järgi. 17.- 21. juunini toimus seal aga EGER PARK HOTEL hoones konverents, millel võisin Eesti Evangeelse Alliansi peasekretärina osaleda. Kuna mõned aastad tagasi osalesin sellel EUROPEAN LEADERSHIP FORUM aastakonverentsil Sopronis, oli võimalus ka võrdlusi teha. Positiivse poole pealt tuleks kindlasti rõhutada konverentsi väga head organiseerimist ja mitmeid vaimulikult ülesehitavaid ja häid ettekandeid ning presentatsioone. Ka teoloogiasektsioonis, kus osalesin, oli taolisi häid ja väga häid ettekandeid. Samas jäi küsitavaks mõne ettekande otstarbekus - kus peetud loeng oli teoloogiakooli algkursuse tasandil.......... teoloogiaprofessoritele! Jätkuvalt oli näha evangelikaalse maailma killustatus. Konverentsi eurooplastele korraldavad....... ameeriklased! Chicago ümbruskonnast oli saabunud 50 vabatahtlikku, kes ise oma kulu ja kirjadega kohale saaabunud ning meid seal tõesti ennastsalgavalt teenisid. 50 jänkit teenimas 200 eurooplast. Mitme juhtiva evangelikaaliga vesteldes sai selgeks, et see foorum on taas üheks konkureerivaks ürituseks juba paljudele Euroopa evangelikaalide kokkutulekutele. Muidugi häiris mind taas, et pühapäeva programm oli sama mis laupäeval või esmaspäeval --- seepärast kõndisin (nagu alati!) pühapäeva hommikul peale hommikusööki konverentsilt linna missale ---- pärast oli kogu teine olemine! Pühapäev on ikka kiriku päev! Muidugi lisaks konverentsi kavale oli meeldivaks samas hoones asuva basseini, mullivanni, saunade jms külastamine iga päev. Käisime ka Egeri kindluses ära. Kahjuks oli hotellituba jube väike, ruumi vähe liikuda, toakaaslane - Soome härra norskas hirmsast, voodi oli kõva ja padi olematu ning tekk vist 1.30 pikk. Nii halvasti pole tükk aega maganud. Lõpuks ärasõidul Budapestist lennuk hilines ja vaatamata lennuliini esindajate kinnitustele jäime Prahas Eesti lennukist maha. Tuli minna hotelli ja öö Prahas veeta --- järgmisel päeval aga Helsinki kaudu õhtul Tallinna jõuda. Noo --- lõpp hea, kõik hea. Selle 6 liikmelise eestlaste grupiga koos (kes lennukilt maha jäid) oli päris tore koos olla need tunnid.

Padova "rasked päevad"

Olin Padovas 31. maist 1. juunini 2007, esindades Eesti Evangeelset Allianssi. Konsensuslikult püüdsime kokku panna dokumenti, mis väljendaks Euroopa evangelikaalide seisukohti rooma-katoliiklaste suhtes. See osutus päris keerukaks --- oktoobris 2007 peaks Euroopa EA peasssamblee selle dokumendi kinnitama. Euroopas on nn põhja dimensioon (kus ka Eesti), kus loeme rooma-katoliiklasi kristlasteks, kellega on küll eri seisukohti ja nn lõuna dimensioon (eriti Itaalia ja Hispaania evangelikaalid), kelle seisukohtade järgi katoliiklased ei kuuluta mitte evangeeliumi vaid "katoliiklikku evangeeliumi", kelle arvates suhted katoliiklastega on vaid nende evangeliseerimises, kelle arvates rooma-katoliiklaste puhul ei ole tegemist kristlastega ("mõned tõelised kristlased võivad ju seal vaatamata nende õpetusele olla"). Sain aru, et ilmselt Jehoova tunnistajate ja mormoonidega on nn lõunadimensiooni kuuluvatel evangelikaalidel rohkem ühist kui rooma-katoliiklastega. Igatahes mind see küll kurvastas (üks itaalia tippevangelikaal süüdistas mind diskrimineerimisele kaasaaitamises ja täiesti amoraalses tegevuses (!), et Eesti katoliku piiskop Harkujärve kirikus allianssnädala raames jutlustas. See sama tippevangekikaal juhib muide Itaalia üht protestantlikku seminari ....... jätan siinkohal konfessiooni mainimata.